Selle aasta kevadel valitsus leppis kokku 60-miljonilistes kärbetes, kus kärbitaks iga ministeeriumi eelarve 5% võrra. Vaatamata 9. septembril avaldatud Rahandusministeeriumi ülisoodsale majandusprognoosile ning selle aasta ennustatust märksa suuremale maksulaekumisele, pole valitsus veel kärpekavast loobunud, kuigi osade kärbete ära jätmist lubatakse kaaluda.

Kärpepoliitikaga jätkamine toimub hariduse kvaliteedi ning kättesaadavuse ja ühiskonna turvatundende arvelt – õpetajate, politseinike, päästjate palkade arvelt. Aga mitte ainult, kärpepoliitika toimub ka kõrghariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse arvelt ning õppejõudude palkade arvelt. Nagu kirjutab TÜ ajakiri, tuginedes TÜ Rektori Toomas Asseri seisukohtadele, kõrghariduse puuduliku rahastuse tagajärjel kannatab kogu ühiskond (sept 2021). Kõrghariduse tegevustoetuse osakaal SKP-st väheneb 2022. aastal riigieelarve kavandi järgi 0,02% võrra. See tähendab, et kui tänavu rahastati seda 0,56% ulatuses, siis tuleval aastal 0,54% ulatuses SKP-st.

Arvestades, et Eestit on tabanud kiire inflatsioon, tähendab see, et meie kõrghariduse kvaliteedi eest vastutavad inimesed on järgmisel aastal reaalväärtuses vaesemad kui tänavu.

Tõnis Lukas: kõrghariduse rahastamise mahajäämus kasvab (18 okt. 2021)

 

Tulemas on väga ebaõiglane eelarve, petta saavad päästjad, õpetajad, politseinikud ja kogu Eesti rahvas. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul otsustas valitsus tõsta avaliku sektori palgafondi viie protsendi võrra, see on vähem kui üldine prognoositav palkade kasv 6,7 protsenti. Seega, palgad pigem langevad järgmisel aastal avalikus sektoris võrreldes Eesti keskmisega.

Riigil ka teine valik olemas: tõsta inimväärselt ja lubatult riigitöötajate palku ning laenude tagasimaksmiseks korjata kasvõi ajutiselt raha maksude näol, nii, et kogu ühiskond panustab ühtlaselt. See, et keegi töötab riigisektoris, ei tohi olla põhjus, miks tema tööd vähem väärtustatakse.

Läänemets: laenude tagasimaksmine toimub päästjate ja õpetajate palgatõusu arvelt (22 sept 2021)

Miks peab koroonalaenud kinni maksma just ühiskonna see osa, kelle töötasud on juba niigi ajale jalgu jäänud? See tähenks, et nendele samadele laenudele toetuvast majanduskasvust ei saa osa just need, kes need laenud esmajoones kinni maksavad? Samal ajal on Eestis Euroopa Liidu kõige madalamad varamaksud (vaata lähemalt raporti Varamaksud Eestis ja Euroopa riikides kohta). Keskpankade rahatrükk aga kergitab varade hindasid veelgi. Seega oleks potentsiaali suurendada just kõige jõukamate maksustamist, olgu astmelise tulumaksu, varamaksu või luksusmaksude abil.

Ütle EI kärbetele, mis on ebaõiglased ja halvendavad (kõrg)hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti ning (kõrg)haridustöötajate töötingimusi ja stagneerivad või lasua vähendavad palkade ostujõudu.

Rahvaalgatus: EI kärbetele!