Valitsuse esitatud riigieelarve eelnõu ning riigi eelarvestrateegia näevad tuleval aastal ette kõrghariduse rahastamise tõusu 15 protsenti ning järgnevatel aastatel investeeringute kasvu samas tempos. Olukorras, kus kõrgharidus on juba aastaid järjest sügavamas alarahastuse kriisis, on kavandatud lisarahastus hädavajalik, kuid ei lahenda koheselt kõiki kõrghariduse kitsaskohti.

Kõrghariduse alarahastus väljendub kõige teravamalt akadeemiliste töötajate häbiväärselt madalates palkades. Järgmisel aastal tõuseb üldhariduses õpetajate keskmine palk 2048 euroni, kuid õpetajate endi õpetajaid ähvardab palkade järjest suurem mahajäämus.

Erinevalt õpetajate palgalisast ei lähe kõikidele kõrgkoolidele kokku eraldatav 31,5 miljonit lisa otse palkadeks. Kui palju lisanduvast tegevustoetusest tõlgendub järsult tõusnud energiahindade ja teiste kulutuste olukorras ümber palgatõusuks ei ole ülikooliti veel kuidagi selge. Lisaks madalatele palkadele on krooniliseks probleemiks ka sissetulekute ebastabiilsus.

Loe pöördumist/pressiteadet Postimehe haridusportaalis.