2018

What to do to improve postgraduate mental health, 09.05. 2018, Nature

Briti multidistsiplinaarne teadusajakiri Nature, üks maailma juhtivaid akadeemilisi väljaandeid, kirjutab toimetajaveerus taaskord teadlaste vaimse tervise teemal. Ainult probleemi teadvustamisest ei piisa. Kuidas olukorda parandada? Teadlaste vaimsese tervise parandamise võimlausi on kirjeldatud vaid vähestes teadustöödes; veel vähem on neid, kus hinnatakse sekkumise efektiivsust. Mõnede ülikoolide juurde on loodud nõustamiskeskused. Inglismaal otsustati kulutada 1,5 miljonit naela parandamaks vaimse tervise olukorda 17 ülikoolis, kus võetakse vastu meetmed parandamaks juhendajate oskusi doktorantide juhendamisel. Mittefunktsioneeriv juhendaja-juhendatava suhe on Nature andmetel üks levinuimaid probleeme.

 

Neoliberaalsest ideoloogiast kantud protsessid on Lääne kõrghariduses ja teaduses aset leidnud juba pikemat aega. Järjest kahanev kõrghariduse riiklik rahastus ja neoliberaalsest loogikast kantud struktuurireformid on ka Eesti ülikoolid, nende teadus- ja õppetegevuse ümber kujundanud. Akadeemilise töö olemuses ja funktsioonides toimunud olulisest nihkest kirjutab Kadri Aavik koos kolleegidega Tallinna Ülikoolist TLÜ). Neljast sõna saavast teadlast ja õppejõust kolm – Kadri Aavik, Tiiu Kuurme ja Martin Aidnik on TLÜ Ametiühingu juhatuse liikmed.

 

A British multidisciplinary scientific journal Nature, one of the world’s top academic journals, writes in its editorial that Nature has highlighted often in recent years: there is a problem among young scientists. Too many have mental-health difficulties, and too many say that the demands of the role are partly to blame. That fact is underscored by the response to a tweet sent by @NatureNews, which highlighted that rates of depression and anxiety reported by postgraduate students are six times higher than in the general population (according to a recent study), and asked what should be done to help. The figures are a shock, but it was the reaction that blew the editors of Nature away: more than 1,200 retweets and around 170 replies.

 

Kuigi artikkel on 4 aastat vana ja räägib Ühendkuningriigist (UK), ei ole selles kajastatu aktuaalsust kaotanud (akateemilise töötaja madalst palgast, lühiajalistest töölepingutest ja tööga ülekoormatusest räägib samuti 14.08.2017. a. The Guardian’i artikkel) ja on päevakohane ka Tartu Ülikoolis. Artikli peamine väide on, et UK ülikoolidel läheb majanduslikult hästi. Hea finantsseisu taga on mitmed tegureid, olulisim neist aga on, et ülikoolitöötajad on alamakstud. Olukorras, kus TÜ on Kesk-ja Ida-Euroopa parim ülikooli finantstulemuste alusel (UT ajakiri märts 2017) on ühiskonnas tekkimas debatt selle üle, miks õppejõudude palk on väiksem kui õpetajatel. 2017. a. TÜ töörahulolu küsitluse kohastalt peab oma palka õiglaseks 61,4% TÜ töötajaskonnast ning töö ja eraelu tasakaaluga on rahul 77,8%, mis on väike edenemine võrreldes 2016 aastaga (TÜ ajakiri veeb. 2018), mil töörahulolu uuringu tulemusi kommenteerides leiti, et on probleem, et töö ei jäta töötajaile (eriti just akadeemilistele töötajatele) muu elu jaoks aega (TÜ ajakiri märts 2017). The Guardian’i artiklit lõpetab väide, et vaja oleks tugevaid ametiühinguid, kes on omaks võtnud tasakaaluka tsentristliku positsiooni.

 

Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni ning majanduskomisjoni arutelule kavandatava tselluloositehase üle olid tehase võimalikest keskonnamõjudest kutsutud rääkima teadlased Erik Puura (vasakul) ja professor Ülo Mander. Tartu Ülikooli arendusprorektorina töötav Erik Puura leiab, et lõhnatust tehasest rääkida ei saa. Erik Puura raekojas peetud kõne äratrükk on toodud Tartu Postimehe artiklis ja Erik Puura facebooki lehel (mille leiad siit). Volikogu komisjonide ühiskoosoleku eesmärk oli teha ettevalmistusi 7. märtsil peetavaks Tartu volikogu erakorraliseks istungiks, mille ainus teema on tselluloositehase rajamine ja selleks koostatav eriplaneering. Erakorraliseks istungiks ajastatud Tartu teadlaste algatatud petistioonile saab allkirja kanda siin (lisainfot leiad siit).

 

Püüdes hajutada hirme, mis kaasnevad plaaniga rajada Tartu lähedale Emajõe äärde suur puidurafineerimistehas, tuuakse ühe positiivse eeskujuna välja Soomes Äänekoskis tegutsevat, väidetavalt haisuvaba ja keskkonnasõbralikku biotoodete tehast. Ometi näitavad keskkonnateadlase Erik Puura leitud veebipostitused, et mõnikord on selle Soome piirkonna elanikud olnud tehase mõjust väga häiritud. Erik Puura on keskonnateadlane (keskkonnakaitse magister Manchesteri Victoria Ülikoolist ja keemiatehnika doktor Stockholmi Kuninglikust Tehnikaülikoolisist) ja töötab Tartu Ülikooli arendusprorektorina.

 

Foto: pixabay.com

Tartu Ülikooli 2017.a lõpus läbi viidud töörahulolu küsitlusele vastas 1641 töötajat (47,4% vastamiskutse saanud inimestest). Oma tööd huvitavaks ja oluliseks pidavate inimeste osakaal on jätkuvalt tähelepanuväärselt kõrge – 92,3% vastanutest. Töö huvitavus ongi ülikoolis tööga rahulolu mõjutavate tegurite pingereas esikohal. Oma palka peab õiglaseks 61,4% töötajaskonnast. Tööõhkkonda ei pea positiivseks 12,3% vatanuist (st iga kaheksas ülikooli töötaja). See on üks teemasid, millele tuleb ülikoolis senisest enam tähelepanu pöörata. Sarnasel tasemel on rahulolematuse määr tööruumi ja füüsilise töökeskkonnaga (11,7%).

 

Foto: pixabay.com

Detsembri keskel vastu võetud riigieelarve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks. Samal ajal on kasvanud nii riigi eelarve kui ka SKT. Kõrgharidusse investeeritud vahendite tegelikku väärtust kahandab inflatsioon, mis on 2017. aasta lõpus viimase viie aasta rekordtasemel. Mitmeaastane seisak ja rahastamisväljavaadete puudumine survestab kõrgkoolide konkurentsivõimet. Viimased otsused rahastamist suurendada pärinevad 2012. aastast koos kõigile eestikeelsetel ainekavadel õppivatele üliõpilastele tasuta õppimisvõimaluse loomisega.

 

2017

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Maire Iro sõnul loob üldjuhul tööandja oma töötajale ettevõtte domeeniga e-postiaadressi tööülesannete täitmiseks ja seetõttu ei saa välistada, et tööandjal võib tekkida vajadus töötaja töömeilist infot otsida. Iro lisas, et üldreeglina ei ole aga tööandjal õigust lugeda töötaja erakirju, isegi siis, kui need on saadetud töömeilile. Juhul, kui e-posti kasutamise osas tööandjapoolne regulatsioon puudub, on väljakujunenud praktika kohaselt töötajal siiski õiguspärane ootus privaatsusele ja eeldus e-posti aadressi erakasutuseks.

 

wisdom-finance

Foto: pixabay.com

Detsembris vastu võetud riigieelarve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks, seisab Eesti ülikoole ühendavas Rektorite Nõukogu seisukohavõtus. Samal ajal on Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (EUA), mis kogub ja jagab infot kõrghariduse rahastamisest Euroopa riikides, oma tänavuses rahvusvahelises võrdluses liigitatanud Eesti kõrghariduse surve all olevaks kahanevaks kõrgharidussüsteemiks

 

Helsinki ülikooli poolt tellitud sõltumatu analüüs seitsme aasta jooksul toimunud struktuurimuutuste mõjust ülikoolile maalib karmi pildi ülevalt alla juhitavast ülikolist, kus personali silmis on endisest “meie ülikoolist” saanud “Ülikool”, mille suhtes töötajail on vähe omandi- ja osalustunnet. Riiklikud kärped on see, mis on surunud ülikooli juhtkonna raskesse seisu. Teisalt aga leiab raport, et kiirus, millega muutusi läbi on viidud, on olnud selge ülereageerimine, millele lisandub otsuste mitte piisavalt arusaadav põhjendamine ja kehv kommunikatsioon. Helsinki Ülikooli juhtkond lubab olukorra parandamist, toetudes raportis tuvastatule. Arvestades, et ka Tartu Ülikool on möödunud aastatel läbi teinud katkematu jada reforme, on käesolev artikkel kindlasti väärt tutvumist. http://www.acatiimi.fi/7_2017/3.php

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.