The Ministry of Education and Research is asking the academic unions to comment on the draft of the law changing the existing laws regarding student stipend and student loan. The opinion is asked to be given the latest by February 1.

The university union of the University of Tartu asks its members and the ununionized colleagues who want to add a comment to submit their remarks on union@ut.ee.

The draft can be found in Eelnõude infosüsteem (EIS; the information system for drafts) on http://eelnoud.valitsus.ee. An extract from the draft (in Estonian only):

Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ üks põhisuund on tagada teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippteadlaste juurdekasv. Et majandus oleks konkurentsivõimeline ja üha teadmuspõhisem, peab ühiskonnas olema piisavalt doktorikraadiga inimesi, tagamaks akadeemiliste töötajate järelkasv, ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA) arenguks vajalikud teadlased ja insenerid ning teadmuspõhise poliitika kujundamiseks vajalikud teadlased avalikus sektoris. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014‒2020 eesmärk 2020. aastaks on 300 doktorikraadi kaitsjat aastas. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest. Soome näitaja oli 12,6 inimest.1 Lisaks on hariduse ja teaduse valdkonna OSKA raporti (2018) järgi suurem osa doktorikraadiga inimesi koondunud kõrgharidussektorisse ning kraadi omandanud ei leia väljaspool kõrgharidus- ja teadusvaldkonda oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. See viitab vajadusele vaadata kriitiliselt üle doktoriõppe korraldus. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on koostöös ülikoolide ning teiste teadus- ja arendusasutustega (edaspidi TA-asutused) varasematele uuringutele tuginedes analüüsinud doktoriõppe korralduse peamisi probleeme.

Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja akadeemiliste töötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv siiski endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav. Probleemi leevendamiseks oli Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014‒2020 „Teadmistepõhine Eesti“2 (edaspidi TAI strateegia) eesmärk tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, pöörata senisest enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele, tagada õppe konkurentsivõimeline rahastamine (sh doktoranditoetused) ja jätkata doktoriõppes nooremteaduri ametikohtade toetamist. 2020. aastaks seatud eesmärk oli, et Eestis kaitstakse õppeaasta jooksul 300 doktorikraadi. Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel ei ole eesmärki õnnestunud saavutada. Parimal juhul ületas doktorikraadi kaitsmiste arv 2017. aastal napilt 250 piiri, kuid on pärast seda taas langenud.