„Minu aspirantuuri juhendaja ja professor Leo Võhandu on öelnud, et kui keegi leiab midagi täiesti uut, siis öeldakse, et see pole võimalik. Kui läheb viis või kümme aastat mööda, siis öeldakse huvitav mõte. Kui läheb veel viis või kümme aastat mööda, siis öeldakse, et täpselt nii ongi,” räägib müomeetri leiutaja, Tartu Ülikooli dotsent ja Tartu Ülikooli Ametiühingu liige Arved Vain.

Arved on töötanud Tartu Ülikoolis 50 aastat ja sama kaua on olnud ka TÜ Ametiühingu liige. „Kui tulin Tartu Ülikooli aspirantuuri, siis astusin ametiühingusse, et saada vajaduse korral juriidilist nõu ja abi. Raske on olla kompetentne igas valdkonnas, sealhulgas juriidilistes küsimustes. Tööõigust saab tõlgendada erinevalt. Ametiühing on töötajate organisatsioon. Töövõtjaid ei kaitse eriti keegi.”

Praegu töötab Arved TÜ füüsika instituudis biomehaanika dotsendina. Tema peamine tööülesanne on loengute andmine magistrantidele. „Biomehaanika on Tartu Ülikoolis üsna uus õppeaine. Mul oli au alustada selle õppeainega aspirantuuri ajal. Olen töötanud füüsika instituudis kokku 25 aastat. Sama palju aastaid töötasin kehakultuuriteaduskonnas.”

Inspireeriv töökeskkond

Arvedi sõnul on töötamine Tartu Ülikoolis huvitav ja ta on teinud oma tööd alati suure innuga. „Mul on väga hea meel, et olen ülikooli pereliige. Tartu Ülikoolis on korraldatud töö rektoraadi poolelt hästi, aga mõned asjad võiksid olla paremini. Näiteks juhitakse ülikooli allasutusi nagu äriprojekte, aga mitte kui kõrgemat õppeasutust, kus on eesmärk Eesti riigile vajalike spetsialistide õpetamine. Kui töötasin kehakultuuriteaduskonnas, siis ei meeldinud mulle see, et tudengid said lõpetada minimaalsete teadmistega,” räägib ta Tartu Ülikooli kitsaskohtadest.

Tartu Ülikooli aumärk

Arved on saanud oma töö eest mitmeid preemiaid ja tunnustusi. 1998. aastal sai ta Tartu Ülikooli innovatsioonipreemia ja 2005. aastal Tartu ülikoolide parim spinn off – OÜ Müomeetria. „Ma ei ole kunagi preemiaid taga ajanud. Olen saanud endise rektori Volli Kalmu allkirjaga aukirja ja Tartu Ülikooli teenete medali ning aumärgi. Kaks aastat tagasi sain Tartu Tervishoiu Kõrgkooli auliikmeks.”

Oluline leiutis – müomeeter

Arved on leiutanud olulise seadme, milleks on müomeeter. See on seade, mille abil saab mõõta bioloogilise pehmekoe mehaanilist pingeseisundit, elastsust ja dünaamilist jäikust ning viskoelastseid omadusi iseloomustavaid parameetreid: mehaanilise pinge relaksatsiooni aega ja Deborah’arvu. Esimene müomeeter loodi 1976. aastal. Tegemist oli prototüübiga, millele saadi Nõukogude Liidu autoritunnistused. Seadme patendeerimiseni jõuti 1996. aastal. Müomeeter on rahvusvaheliselt patenteeritud seitsmes Euroopa riigis, Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis.

Arved räägib, et tema leiutatud müomeeter läks käesoleva aasta 2. aprillil kosmosekeskusest rahvusvahelisse kosmosejaama, kus saab jälgida astronautide skeletilihaste muutusi. „Kui astronaudid tulevad kosmosest tagasi, siis nad ei suuda ise püsti seista ja nad ei tohigi. Organismi muutused on nii suured. Müomeeter on vajalik seade kosmonautide ettevalmistamiseks.”

Koostöö Vanderbilti Ülikooliga

Arved räägib, et ta on oma töö raames saanud mitmeid patente. „2017. aastal sain ühe patendi ja praegu on eelpatent Ameerikas. Kui valmib mõõteriista katseeksemplar, siis on võimalik sisse anda patendi otsing ja taotleda vastavaid patente.”

Arvedi sõnul oli ta eelmise aasta märtsikuust alates tööl Ameerikas aasta aega, kus ta osales vähihaigete uuringus. „Praeguseni on vähihaigete ravis osutunud kõige efektiivsemaks meetodiks luuüdi siirdamine, kuid väga paljudel patsientidel tekib kudede äratõukamisreaktsioon. Kui see muutub krooniliseks, siis 40% patsientidest sureb. Krooniliseks muutumise üheks tunnuseks on naha muutumine, naha värvus muutub samuti. Mõnel patsiendil oli selg ilma nahata. Sellise kroonilise seisundi varajane avastamine ja ärahoidmine on vajalik. Minu leiutatud müomeeter aitab kindlaks teha, kas tekib kudede äratõukamisreaktsioon või mitte. See annab võimaluse alustada raviga õigeaegselt.”

Arved lisab, et ta on külalisprofessor Ameerikas Vanderbilti Ülikoolis.

X-jalgsust parandavad raviretuusid

Tartu Ülikoolis töötav dotsent on seotud ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uurimisprojektiga, mille raames uuritakse lapsi, kellel on x-jalad. „Leiutasin x-jalgsust parandavad raviretuusid ja nende kasutamise metoodika. Sügisel on algamas projekt, kuhu on oodatud lapsed, kellel on x-jalad. Projekt peaks algama septembri lõpus. Tänu raviretuusidele on võimalik lastel korrigeerida x-jalgsust ilma operatsioonita.”

Arved räägib, et võib-olla läheb ta kahe aasta pärast pensionile, aga hetkel on tal pooleli mõned väga olulised projektid, mille ta soovib lõpule viia. „Kui lähen pensionile, siis hakkan koduaias roose kasvatama. Hetkel tunnen, et olulised projektid on vaja ära lõpetada ja seetõttu soovin veel töötada.”