10. July 2026  |   

 

                                                                                                                             

The current image has no alternative text. The file name is: williamcho-justice-2060093_1280-e1770547779580.jpg
 
 
https://pixabay.com
 
 
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt võrdse palga direktiivi kohta avaldatud info puhul tekib küsimus, kas ministeerium jätab osa tõest rääkimata. 
Ootame ministeeriumilt meetmeid kogu kohustusliku direktiivi nõuete rakendamiseks, sest vastasel korral
võib see kaasa tuua trahvi Eesti riigile, mis tuleb tasuda kõigi maksumaksjate taskust.
Hiljuti avaldati Eesti inforuumis kaks teadet võrdse palga direktiivi kohta:
 
  1. ERR: Euroopa Komisjon alustas võrdse palga direktiivi pärast Eesti suhtes rikkumismenetlust
Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses töötingimuste läbipaistvuse direktiiviga, leides, et Eesti ei ole viinud oma siseriiklikku õigust Euroopa Liidus kokku lepitud direktiiviga vastavusse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel on tegemist tehniliste küsimusega, mis nüüdseks on juba lahenenud. Euroopa Liidu töötingimuste läbipaistvuse direktiiviga tagatakse, et kõigil EL-i töötajatele antakse selget teavet oma peamiste töötingimuste, sealhulgas palga, tööaja ja töökoha stabiilsuse kohta. Samuti kaitseb direktiiv töötajaid kuritarvituste, sealhulgas ettearvamatute töögraafikute ja viimasel hetkel määratud tööülesannete eest, selgitas Euroopa Komisjoni pressiteenistus. Samal põhjusel alustas komisjon, mille ülesanne on jälgida Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist ja rakendamist liikmesriikides, rikkumismenetluse veel ka Tšehhi, Iirimaa, Kreeka, Ungari, Hollandi, Portugali ja Soome suhtes. Komisjon muutis oma kolmapäevast teadet, mille kohaselt olevat Eesti suhtes rikkumismenetlus algatatud palkade läbipaistvuse direktiivi, mis on tuntud ka võrdse palga direktiivi nime all, ülevõtmise suhtes.
Ministeerium: Eesti on nüüdseks puudused kõrvaldanud. Rikkumismenetluse algatamist kommenteerinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete poliitika nõunik Liis Tõnismaa teatas ERR-ile, et see puudutab direktiivi 2019/1152: läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused. “Tegemist on tehniliste täiendustega, mille Eesti on nüüdseks oma õigusesse üle võtnud – töölepingu seaduse muudatused jõustuvad 13. juuli – ja mille jõustumisest anname Euroopa Komisjonile teada,” märkis Tõnismaa. Tema sõnul teemaks kaks direktiivi sätet. Nende kohaselt on tööandja kohustus töötajat teavitada tööga seotud andmetest nagu tööülesanded, tööaeg, töö tegemise koht, puhkused jne hiljemalt seitsme päeva jooksul töösuhte algusest. Teiseks peab tööandja teavitama lähetatud töötajat enne lähetust, kui see kestab üle ühe kuu, täiendavatest andmetest nagu riik, kuhu tööle asutakse, riigis viibimise aeg, tasu, söögi- ja majutuskulude hüvitamine jms. 
Rikkumismenetlus võib viia ka trahvi määramiseni riigile. Rikkumismenetlustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud EL-i õigusest tulenevaid kohustusi, märkis komisjoni pressiteenistus. Rikkumisotsused hõlmavad kõiki Euroopa Liidu poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada, et EL-i õigust kohaldatakse kodanike ja ettevõtete hüvanguks nõuetekohaselt. Kolmapäeval avalikustatud rikkumismenetluse raames saadeti neile riikidele ametlik märgukiri, milles selgitatakse kahtlustatavat rikkumist ning millele riik peab kahe kuu jooksul vastama ja lubama rikkumise kõrvaldada. Kui komisjon ei pea vastust piisavaks või rikkumine jätkub, saadab komisjon rikkumismenetluse teises etapis riigile juba põhjendatud arvamuse, milles kirjeldatakse täpselt, milles rikkumine seisneb, ning antakse uus tähtaeg (enamasti kaks kuud) olukorra parandamiseks. Kui riik ka seejärel muutusi sisse ei vii, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse, mis lõpptulemusena võib määrata riigile kas ühekordse trahvi või perioodilise makse kuni rikkumise lõpetamiseni.
 
  1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Pressiteade 19.06.2026. Palgainfo muutub tööle kandideerijale nähtavamaks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Pressiteade
19.06.2026

 Palgainfo muutub tööle kandideerijale nähtavamaks

 Riigikogu võttis sel nädalal vastu töölepingu seaduse muudatused, mis aitavad vähendada soolist palgalõhet, tagada võrdväärset töötasu, tugevdada tööotsijate positsiooni palga läbirääkimistel ning muuta värbamissüsteemi läbipaistvamaks.

  Neli peamist muudatust:

  • Palgavahemiku avalikustamine: tööandjal peab avaldama kandidaadile eeldatava töötasu või selle vahemiku kirjalikus vormis enne esimest töövestlust.
  • Varasema töötasu küsimise keeld: värbamisprotsessis on edaspidi selgesõnaliselt keelatud uurida kandidaadi eelmise palganumbri kohta.
  • Õigus palgast rääkida: tööandjad ei või keelata töötajatel oma sissetuleku üle arutlemast.
  • Võrdse tasu põhimõte: töölepingu seaduses sätestatakse senisest selgemalt, et naised ja mehed peavad saama võrdse või samaväärse töö eest võrdset tasu.

 Edaspidi peab tööandja avaldama eeldatava töötasu või selle vahemiku kirjalikus vormis töökohale kandideerijale enne esimest töövestlust. Eesmärk on anda kandidaadile võimalus palgaläbirääkimisteks valmistuda ning soovi korral konkursil osalemisest loobuda. Muudatused säästavad tööandja ning kandideerija aega juhul, kui palgatingimused ei ühti osapoolte nägemusega. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hinnangul on töötasu üks olulisemaid kaalukeeli töökoha valikul ning inimestel peab olema võimalik teha teadlikke otsuseid juba värbamisprotsessi alguses. „Palgainfo varasem avaldamine ning suurem läbipaistvus aitavad vähendada põhjendamatuid palgaerinevusi ja kujundada õiglasemat tööturgu,“ lisas Keldo.   Vastuvõetud muudatustega täpsustatakse selgemalt keeld küsida kandidaadi varasema või praeguse töötasu kohta. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus töötaja varasem palk mõjutab põhjendamatult tema tulevast töötasu ja -tingimusi.  Lisaks seatakse töölepingu seaduses tööandjale kohustus tagada naiste ja meeste võrdväärse töö võrdne tasustamine. Seesama põhimõte on soolise võrdõiguslikkuse seaduses kehtinud 2004. aastast. See tähendab, et tööandja peab maksma sama või võrdväärse töö eest võrdset tasu, välja arvatud kui esinevad objektiivsed ja sooneutraalsed põhjused erinevaks tasustamiseks. 

 Seaduses leiab oma koha ka Palgapeegel, mille eesmärk on aidata tööandjatel vabatahtlikult analüüsida palgalõhet nende ettevõttes ja seeläbi suurendada tööandjate teadlikkust ning toetada õiglaste palgasüsteemide arendamist ja kasutamist. 

 Keldo sõnul ei tulene sageli käärid palkades kellegi soovist diskrimineerida, vaid pigem piisava analüüsi ja teadlikkuse puudumisest. „Palgapeegel ongi loodud selleks, et pakkuda juhtidele mugavat ja automaatset viisi oma organisatsiooni palgasüsteemide hindamiseks ning võimalike kitsaskohtade varajaseks märkamiseks,“ lisas minister.  Palgapeegel näitab, kas ja kui suur on organisatsioonis sooline palgalõhe. Rakendus annab ülevaate soolise võrdsuse olukorrast organisatsioonis, võimaldab jälgida soolist palgalõhet, keskmisi ja mediaanpalku, samuti töötajate soolist koosseisu ja jagunemist erinevate ametikohtade vahel. Ühtlasi on tööandjatele on kättesaadav vabatahtlikuks kasutamiseks tööde väärtuse hindamise metoodika ja tööriist. Niisamuti pakutakse tööandjatele 2026. aasta jooksul tasuta koolitusi tööde väärtuse hindamiseks ja töötasustruktuuride loomiseks projekt PALK kaudu. 

Loe muudatustest pikemalt: Palkade läbipaistvus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 **************

NB! Viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel https://www.mkm.ee/too-ja-vordsed-voimalused/toosuhted-ja-keskkond/palkade-labipaistvus on toodud siiski mahukam info direktiivi üle võtmata jäetavate osade poolt Eestis. Seal on kirjas nii: 
Palkade läbipaistvus
Riigikogu võttis 17. juunil vastu töölepingu seaduse muudatused, millega võetakse osaliselt üle palkade läbipaistvuse direktiiv. Muudatustega nähakse ette töölesoovijale töötasu või töötasuvahemiku info andmine enne töövestlust, varasema töötasu küsimise keeld ning iseenda töötasu avaldamise takistamise keeld. Uued nõuded hakkavad kehtima 13. juulil 2026. … Direktiivi eesmärgiks on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu. Direktiivi nõuded pidid riigid üle võtma 7. juuniks 2026.
Direktiivi peamised nõuded (mida hetkel üle ei võeta):
  • Palkade kujunemine peab põhinema töötasustruktuuril.
  • Palkade määramiseks kasutatud kriteeriumid peavad olema töötajatele kättesaadavad.
  • Tööandjal on kohustus töötaja küsimise peale anda töötajale temaga võrdväärset tööd tegevate meeste ja naiste keskmiste palkade info.
  • Suured tööandjad peavad esitama soolise palgalõhe aruande.
    • Tööandjad, kellel on 100-249 töötajat, peaks aruande esitama iga kolme aasta tagant. 
    • Tööandjad, kellel on 250 või enam töötajat, peaks aruande esitama iga aasta. 
    • Juhul, kui tööandja kasutab Statistikaameti andmeedastusteenust, siis saaks aruande koostada Statistikaamet. Tööandja peaks sellisel juhul esitama Statistikaametile lisaks vaid võrdväärset tööd tegevate töötajate info. 
  • Kui aruandest ilmnevad soolised palgalõhed võrdväärset tööd tegevate töötajate lõikes, tööandja ei oska neid objektiivsete ja sooneutraalsete kriteeriumite alusel selgitada ja ei paranda olukorda kuue kuu jooksul, siis peab ta läbi viima töötasude ühise hindamise (palgaauditi). 
  • Ühegi töötaja individuaalne palk avalikuks ei saa (kui ta seda ise ei avalda). 
     
    Seega on ministeeriumi ERRile vahendatud sõnum direktiivi nõuete osas kahjuks mittepiisav.  Kordame ERRi sõnumis toodut, et kui Eesti riik kohustuslikke EL direktiivi KÕIKI nõudeid ei täida, võidakse talle määrata Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetlus, mis võib viia trahvi määramiseni riigile. 
     
    NB! Direktiivi (EL) 2023/970 tekst on kättesaadav eesti keeles aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023L0970 järgmisel kujul:
Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu palkade läbipaistvuse direktiivi 24. aprillil 2023. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/970,
10. mai 2023,
millega tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu tugevdatakse meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist
(EMPs kohaldatav tekst) 
 
Lisaks sisaldab direktiivi tekst (mida küll kahjuks ministeeriumi kodulehel ei viidata) järgmist infot tööandjate toetamise
Artikkel 11
Alla 250 töötajaga tööandjate toetamine
Liikmesriigid annavad alla 250 töötajaga tööandjatele ja asjaomastele töötajate esindajatele tehnilise abi ja koolituse vormis toetust, et aidata neil täita käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi.
 
ja sotsiaalpartnerite (näiteks töötajate esindajate, ametiühingute) kaasamise kohta:
Artikkel 13
Sotsiaaldialoog
Ilma et see piiraks sotsiaalpartnerite sõltumatust ning kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavaga võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et tagada sotsiaalpartnerite tulemuslik kaasamine, arutades nendega nende taotlusel käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja kohustusi, kui see on kohaldatav.
Ilma et see piiraks sotsiaalpartnerite sõltumatust ning võttes arvesse riikide erinevaid tavasid, võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et edendada sotsiaalpartnerite rolli ja julgustada kasutama õigust pidada kollektiivläbirääkimisi meetmete üle, millega vähendada palgadiskrimineerimist ja selle negatiivset mõju peamiselt ühe sugupoole tehtava töö alahindamisele.
 
Loodetavasti leiab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lahenduse, kus direktiivi kõik nõuded täidetakse, sest võimaliku määratava trahvi raha on Eestil mõistlik muudeks inimeste heaolu ja tervist mõjutavateks vahenditeks suunata. Samuti peame oluliseks, et ministeerium edendab sotsiaaldialoogi ja toetab tööandjaid direktiivi nõuete täitmisel.