Tartu Ülikooli Ametiühingu esindus on teinud 2019. aasta kevadsuvel ning käesolevas semestris visiite Tartu Ülikooli instituutidesse. Kohtumised leidsid aset nii koosoleku vormis kui individuaalse suhtlemisena tööruumides. Neil kohtumistel tõid Tartu Ülikooli töötajad välja mitmeid töötamisega seotud probleeme. Eriti rõhutati ülisuurt sõltuvust projektidest, mis toob endaga kaasa stressi ning teadmatuse tuleviku suhtes, samuti suure töökoormuse. Kohtumiste tulemusel koostas TÜAÜ 6.11.2019 pöördumise Ülikooli juhtkonna poole, teavitamaks probleemide olemasolust ja otsimaks lahendusi.

Tartu Ülikool on Eesti kõige mainekam kõrgkool, nagu selgub tänavu maikuus Eesti elanike seas korraldatud uuringust. Uuringu vastustest ilmneb, et Tartu Ülikooli maine tugevuse tagavad eelkõige kõrgetasemeline haridus ja teadus ning lõpudiplomi suur väärtus tööturul.

Tartu Ülikooli Ametiühingu missioon on oma liikmete tööalaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ning huvide eest seismine. Koostöös Tartu Ülikooliga soovime muuta paremaks töötajate ja üliõpilaste töö- ning õppetingimusi. Soovime kaasa aidata, et Eesti, Baltimaade ja uue Euroopa edetabelite esimeses ülikoolis on töötajate ja üliõpilaste huvid veel paremini arvesse võetud.

Tartu Ülikooli Ametiühingu esindus on teinud 2019. aasta kevadsuvel ning käesolevas semestris visiite Tartu Ülikooli instituutidesse (füüsika instituut, maailma keelte ja kultuuride kolledž, filosoofia ja semiootika instituut, kultuuriteaduste instituut, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, hambaarstiteaduse instituut, keemia instituut, bio- ja siirdemeditsiini instituut). Kohtumised leidsid aset nii koosoleku vormis kui individuaalse suhtlemisena tööruumides.

Neil kohtumistel tõid Tartu Ülikooli töötajad positiivsena välja töö loomingulisuse, sõbraliku ja positiivse keskkonna ja heade kolleegide ning tööks vajalike ressursside, kaasaegse aparatuuri, kõrgetasemelise sisustuse olemasolu. Samuti märgiti positiivsena paindlikku töögraafikut, huvitavaid väljakutseid, vaheldusrikkust, akadeemilist vabadust ning õiglast suhtumist.

Töötajad tõid välja ka mitmeid muutmist vajavaid asjaolusid ehk selle, mis võiks olla teisiti – bürokraatia, projektipõhisus, väike palk, mis ei sõltu tegelikest töötulemustest. Eriti rõhutati ülisuurt sõltuvust projektidest, mis toob endaga kaasa stressi ning teadmatuse tuleviku suhtes, samuti suure töökoormuse.

Käesolev pöördumine on kokkuvõte Tartu Ülikooli töötajate poolt koosolekutel ja eraviisiliselt kõneldust, sisaldades tõstatatud probleeme ja ootusi tööandja suhtes.

Pöördumisel on kolm eesmärki:
1) informeerida tööandjat vastava probleemi olemasolust,
2) edastada tööandjale töötajate poolt välja pakutud lahendused (tekstis eraldi märgitud),
3) saada vastused küsimustele, mis põhinevad töötajate poolt tõstatatud teemadel (tekstis eraldi märgitud).

Pöördumises on esitatud kokkuvõte Tartu Ülikooli töötajate arvamustest ning ettepanekutest teemade kaupa. Pöördumise tekst on täismahus kättesaadav UT intranet. Järgnev on lühikokkuvõte kajastatud teemadest:

1. Palk.

Doktorikraadiga lektorile on Tartu Ülikooli palgaeeskirjas miinimumkuupalgaks määratud 1210 eurot bruto, portaal Haridussilm aga näitab munitsipaal-üldhariduskoolide õpetajate 2019. aasta maikuu keskmiseks brutopalgaks 1488 eurot (Universitas Tartuensis, oktoober 2019, nr 9).

(Miinimum)palkade tõstmine on toimunud juba pea 10 aastat sisemiste vahendite arvelt – st. ilma lisaraha juurde andmata. Selle tagajärjel on instituudid sunnitud olnud pensionile saatma pensionieas õppejõud, et teistele see kohustuslik tõus kompenseerida. Samuti on töötajaid viidud väiksematele koormustele sama palka edasi saades – ongi olnud kogu palgatõus.

Akadeemilistele töötajatele on tarvis garanteerida baassissetulek vastavalt ülikoolis kehtestatud palgaeeskirjale. Palga saamist ei saa seada sõltuvusse projektidest, nagu on kahjuks senine praktika.

2. Sõltuvus projektidest. Töötajate garantiid.

Töötaja kommentaar: „Projektidest sõltuvus on viinud sinnani, et mul ei olegi aega teha uurimistööd, teadust, sest kogu tähelepanu ja aeg läheb grandi- ja projektitaotluste koostamise peale.“

Professoril võiks olla olemas teatud projektiväline baasrahastus oma töögrupi jaoks. Selline töökorraldus tagab stabiilsuse ega sunni teadlasel oma aega suunama vaid üha uute projektide kirjutamisele ning tal jääb enam aega teadustööks.

Projektide eelarved ei sisalda koondamistasusid. Instituutide juhtidel ei ole kuskilt võtta EV tööseadusandluses ette nähtud raha töötajate koondamiseks, kui projektitaotlus jääb positiivse tulemuseta. Varem on selliseid olukordi lahendatud töötajatele äärmiselt kahjulikul poolte kokkuleppel.

ETAgi projektide rahastuse tõenäoline edasi lükkumine tekitab suurt stressi nii töötajatele kui ka instituutide juhtidele. ETAgi taotlusvooru tulemustest, aga seega ka palgaraha olemasolust teada saamine lükkub veebruari. Võib vaid ette kujutada, kuidas on sellises meeleolus jõule pidada. Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ametiühingud ja Eesti Üliõpilaskondade Liit saatsid 17. oktoobril haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile ja Eesti Teadusagentuurile ühispöördumise seoses otsusega delegeerida Teadus- ja Arendusnõukogule õigus otsustada ETAg-i uurimistoetuste rahastuse valdkondliku jaotuse üle, millega kaasneks rahastusotsuste jaanuari-veebruari lükkumine.

3. Töökorraldus.

Töögrupi juht kirjutab: „Ülikool peaks tagama doktorantidele mitte ainult stipid, vaid ka eksperimentaalsetel aladel tööde tegemise vahendid. Need sõltuvad valdkonnast ulatudes 10,000 euroni aastas. Praegu on see kohustus juhendajal. Kui juhendaja ebaõnnestub rahastuse saamisel, (mis on üha reaalsem), jääb doktoriprojekt seisma, st on sama hästi kui läbi kukkunud. Sama juhtub, kui juhendaja loobub Eestis töötamisest ja läheb välismaale. Kolmas ja kõige tavalisem probleem on, et head ja vastutustundlikud juhendajad ei julge doktorante võtta kui nad ei saa neile tagada kogu õppe perioodiks töövahendeid. Mina jätsin sellel aastal doktorandi võtmata – minu grant lõpeb selle aastaga ja ma ei tahtnud riskuda, et võtan vastutuse doktorandi ees omamata selleks kindlaid vahendeid.“

Doktorandi tulemusstipendiumi teatud osa maksmist eeldatakse doktorandi instituudilt, samas instituudil ei ole katteallikat, millest seda raha maksta. Seega on ülikooli juhtkond pannud instituutide juhid ja grandihaldurid keerulisse olukorda. Doktorandi tulemusstipendium on üks ülikooli administratsiooni poolt instituutide juhtidele pandud vastutustest ilma selleks vahendeid eraldamata. Doktorantide seisukohalt muidugi hea, kuid ülikooli lahenduskäik mitte.

Töögruppide juhid oodanuks kiiret Tartu Ülikooli poolset teavitust, et saabus Eesti Teadusagentuuri juhi Andres Koppeli kiri ETAgi uurimistoetuste menetlemise kohta, millega võib kaasneda projektide alguse edasi lükkumine mitu kuud ning et see võib tekitada suuri probleeme teadusgruppidele. See info liikus vastutavate töötajate ning projektide täitjateni kaudsemaid teid pidi.

4. Töötervishoid.

Teadlane kirjutab: „Ülikool peaks otse tunnistama, et Eesti teaduse finantseerimise süsteem ei arvesta tööaja regulatsiooniga. Et olla edukas (raha saamises) peab kuuluma maailma paremikku ja konkureerima USA, Hiina jt teaduskestuste töötajatega. 40 tundi nädalas seda ei võimalda ja edukate teadlaste tööajad on 60-80 tundi nädalas. See ei ole vaba valik ja tuleneb meile peale surutud töötingimustest (rahastuse saamise tingimustest).“

Lisaks on akadeemilistel töötajatel muud ülesanded, nagu üliõpilaste juhendamine, retsenseerimine, teaduse populariseerimine jne.

Kõigile Tartu Ülikooli töötajatele peab olema tagatud võimalus kord kolme aasta tagant külastada töötervishoiuarsti. Kahjuks on praegu see elementaarne ennetusmeede olemas mitte kõigil, vaid ainult nende allasutuste töötajatel, kus on olemas vastavad ressursid. Universitas Tartuensis 2018. aasta detsembrikuu andmetel ei ole 42% TÜ töötajatest kunagi töötervishoiuarsti juures käinud.

Sporditoetusi ja töötervishoiuarsti poolt määratud massaaži kulu on õige maksta kõigile Tartu Ülikooli töötajatele keskselt. Praegu on ülikoolis kujunenud olukord, kus mõnede TÜ allüksuste töötajatel on väiksemad võimalused tervise edendamiseks kui teiste üksuste töötajatel.

5. Töölepingu asemel ja tähenduses töövõtulepingu või käsunduslepingu sõlmimine.

Lektor seletab: „Käsundusleping on aga väga ebasoodne, sellega ei saa isegi Erasmuse vahetuses osaleda, siseveebi siseneda jne. Rääkimata sellest, mis juhtub, kui haigeks jään? Meie käsunduslepingulised töötajad istume lektoraatides, töötame samamoodi kui töölepingulised, ainult et oleme ilma õigusteta. Samas proovitakse meile aegajalt ka töölepingulisi ülesandeid delegeerida, millest on alati raske kõrvale hoiduda. Iga lisaülesande kohta ei viitsita ju eraldi lepingut küsida ega vist ei antaks ka. Samas on need lisalepingud niivõrd naeruväärse tasuga, et ei tasugi neid küsida.“

Käsundus- ja töövõtuleping on töötajale kahjulikum kui tööleping järgmistel põhjustel:

• Töötajal/käsundisaajal puuduvad Töölepinguseadusest tulenevad õigused – regulaarne töötasu, miinimumtasu, 4 nädalat tasulist puhkust, õppepuhkus, haigushüvitis, lahkumishüvitis, töötervishoiu reeglid jms.
• Käsundus- ja töövõtulepingu puhul lasuvad peamised riskid just käsundisaajal ning töövõtjal.
• Käsundus- ja töövõtulepingu puhul on töötajal ravikindlustus ainult sel juhul, kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt on makstud sotsiaalmaks miinimummääralt.

Töötajale kahjuliku käsundus- ja töövõtulepinguga töötamise korral on töötajad enam stressis, sest nende töötingimused on halvemad kui töölepinguga töötavatel kolleegidel. Samuti toodi välja sellise töötamise vormiga kaasnevat ebaõigluse ja kohati ka tõrjutuse tunnet.

Töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu erinevuste kohta vaata lähemalt TÜAÜ kodulehelt.

Kokkuvõtteks

Tartu Ülikooli Ametiühing soovib vastuseid eespool esitatud Tartu Ülikooli töötajate poolt tõstatatud küsimustele ja ettepanekutele. Soovime teha koostööd ühise eesmärgi nimel, et Tartu Ülikool kui väärikas, hea mainega ülikool, ühiskonna arengu eestvedaja, põhineks tugeval alusel, milleks on töötajatest hoolimine, nende suurepärased töötingimused ja töökeskkond.

Töötajate rahulolu ning töörõõm aitavad kaasa ülikooli ees seisvate väljakutsete lahendamisele, see aga tugevdab Tartu Ülikooli mainet ning tagab ülikooli edasijõudmise edetabelites; samuti aitavad täita Tartu Ülikooli missiooni – kanda Eesti rahvusülikoolina vastutust ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamise eest, tagades Eesti haritlaskonna ning eesti keele ja kultuuri järjekestvuse ning andes tugeva teadusülikoolina oma panuse hariduse, teaduse ja tehnoloogia ning muu loometegevuse arengusse kogu maailmas.

Tartu Ülikooli Ametiühingu esindus on valmis osalema eespool nimetatud teemadele pühendatud ümarlauakohtumistel.

TÜ Ametiühing on valmis aitama kaasa, et saavutada Eesti Vabariigi riiklik toetus teadus- ja arendustegevusele tasemel 1% SKT-st ja kõrgharidusele 1,5 % SKT-st, sest mõistame, et paljud eespool kirjeldatud raskused on tingitud rahastuse olulisest vähenemisest.