Teaduse Toetuspäeval, 20 veebruaril nõuavad teadlased ja teaduse sõbrad sotsiaalmeedia meeleavaldusega suuremat ja õiglasemat teaduse rahastamist, akadeemiliste töötajate palgatõusu ning 56-päevast põhipuhkust. Kampaania raames postitavad osalejad homme sotsiaalmeediasse grupi- või individuaalselfisid nõudmisi toetavate plakatiga.

Kampaaniat viivad läbi Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tartu Ülikooli Ametiühing, Eesti Maaülikooli Ametiühing, Tallinna Tehnikaülikooli Ametiühing, samuti Teaduskoda ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Kutsume üles kõiki teadustöötajaid ja nende esindusorganisatsioone, samuti kõiki teadusesõpru kampaaniaga liituma.

Teaduse Toetuspäeva puhul toimub ka Akadeemilisete Ametiühingute Nõukogu, Teaduskoja ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ühine pressikonverentsil (kolmapäeval, 20. veebruaril) kell 14.30 Ametiühingute Keskliidu konverentsikeskuses Tallinnas, Laulupeo 24.

Ajakirjanike ette astuvad Triin Roosalu (Akadeemilised Ametiühingud), Andi Hektor (Teaduskoda) ja Els Heinsalu (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Pressikonverentsi juhatab Peep Peterson.

NÕUDMISED

Raha juurde – vähemalt 1% SKP-st teadusele!
Praegune teadusrahastus ei ole jätkusuutlik ega õiglane. Haridus- ja teadusministeeriumi arengukavas „Teadmistepõhine Eesti“ (2014) on selgesõnaline lubadus tõsta riiklik teadusrahastus peab tõusma ja olema 1% SKT-st. Hetkel jääb teadusrahastus aga lubatust peaaegu poole väiksemaks, olles 0,53%. Puudulik riigipoole teadusrahastus seab teadlased raskesse seisu, sundides teadlasi toetuma lühiajalisele ja konkurentsipõhisele projektirahastusele. Niisugune olukord ei võimalda uurimistöös seada pikaajalisemaid eesmärke ning keskenduda piisavalt isiklikult olulisimatele uurimisteemadele. Olemasolev teadusrahastus seab ohtu paljude teadusharude ja uurimisgruppide töö jätkumise.

Õiglasem teadusraha jaotamise süsteem!
Teadusraha jaotamine peab võrdselt arvestama erinevaid valdkondi: sotsiaaliat, humanitaariat ja täppisteaduseid. Teadusrahastuse suurenemise efekt on õiglaseim ja terviklikult suurim võttes arvesse kõigi valdkondade vajadusi. Humanitaaria ja sotsiaalia vajab täppisteadustega samaväärset investeeringute suurenemist, iseäranis arvestades täppisteaduste senist eelisasendit teaduspoliitikas ja teadusrahastuses. Samuti tuleb oluliselt tõsta teadustegevuse baasrahastust ja kompenseerida grandipoliitikast tulenevat prekaarsust.

Akadeemilisele töötajale vääriline palk!
Akadeemiliste töötajate palgad on olnud kaua stagneerunud ja kõrghariduspoliitikas tagaplaanil. Tekkinud on olukord, kus akadeemiliste töötajate palgad on alla jäämas keskmisele palgale. Niisugune olukord on iseäranis vastuvõetamatu arvestades väga kõrgeid akadeemilistele töötajatele esitatavaid nõudmisi (doktorikraad, teaduspublikatsioonid) ja suurt töökoormust. Nõudmiste ja töötasu vahel valitseb hetkel suur vastuolu.

Akadeemilise töötaja põhipuhkus 56 päeva!
Akadeemilise töötaja põhipuhkuse lühendamiseks puuduvad head argumendid. Akadeemilised töötajad teevad palju vabatahtlikku ja tasustamata tööd (osalemine komisjonides ja toimetuskolleegiumides, laiemale avalikkusele suunatud tegevus jms) ja pikk puhkus on vajalik akadeemilise töötaja autonoomia säilitamiseks ja suure töökoormuse tasakaalustamiseks. Puhkuse pikkuse kokkuleppeliseks muutmine individualiseerib töösuhted ja toob juurde ebaõiglust. Akadeemilised töötajad nõuavad varasema 56 päevase põhipuhkuse säilimist kõigile akadeemilistele töötajatele, tagades sellega ka võrdse kohtlemise haridustöötajatele.