Praegune eriolukord on pannud töötajatele suurema koormuse seoses mahuka kaugtööga. 

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ning seda ka koroonaviiruse leviku ajal. Muu hulgas on tööandjal kohustus võtta tarvitusele abinõud, et kaitsta töötajat viiruste eest. Asjakohaste abinõude valiku tegemisel tuleb hinnata eriolukorrast tulenevaid riske, Terviseameti soovitusi jm. Töötaja tervise kaitseks saab tööandja pakkuda töötajatele töökohal näiteks hügieeni- ja desinfitseerimisvahendeid ning vajadusel kinnaste kasutamise võimalust või klientidega kokkupuute vältimist (näiteks kaupade jätmine kliendile ukse taha).

Samuti aitab viiruse levikut takistada ja töötaja tervist kaitsta kaugtöö tegemise võimaldamine. Siiski tuleb arvestada, et ka kaugtööd tuleb teha ohutult. Tööinspektsiooni soovituste kohaselt, tuleks tööandjal töötajaid juhendada, muu hulgas, millised on ohutud töövõtted, kuidas ohutult sisustada töökoht, millal teha puhkepause jm.

Allpool info, mis aitab olukorda mõista:

• Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu kaugtöö raamlepe, millega osapooled leppisid kokku kaugtöö tegemise soovituslikud põhimõtted.
• Sotsiaalministeeriumi koostatud kaugtöötaja töötervishoiu ja -ohutuse juhis. 
• Ametkondade koostatud riskide hindamise näidis kaugtöö korral.
• Võimlemisharjutused kaugtöö tegijale, koostanud Sotsiaalministeerium, Eesti Reumaliit ja Eesti Reumatoloogide Selts.
• Eesti Ametiühingute Keskliidu soovitusena hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede osas perioodil märtsist maini (TÜ hüvitas eelnevalt alates teisest haiguspäevast). 

Allikas ja täiendav informatsioon:
Tööispektsiooni teemaleht kaugtöö kohta.