TÜ Ametiühing kutsub 1. mail peole

Eesti Ametiühingute Keskliit korraldab 1. mail iga-aastase tööliste pidupäeva, mis toimub Vabaduse väljakul. Sõna saavad haruliitude esimehed, erakondade esindajad ja Andi Hektor Teaduskojast. Infotelgiga on kohal Akadeemilised Ametiühingud. Mängib hea muusika Paul Oja ja Rainer Meinarti ning Genka esituses.

Räägime ülikoolide palgaleppest, teadusrahast ja paljust muust! Plakatid välja, et saada akadeemiliste töötajate palgatõus 2020! Märgi end osalejaks Facebook!

Päevakava:

10.30 Väljasõit Tartust Vanemuise alumisest parklast

13.00 Haruliitude telkide ja söögikoha telkide ülespanemine (mängib taustamuusika)

14.00 Päevajuht Ilja Golomb teeb üritusele sissejuhatuse

14.10 Riigijuhtide ja ametiühingute esimeeste tervitused:

Esineb peaminister Jüri Ratas + erakonnad
Keskliidu esimehe Peep Petersoni kõne
Ametiühingute esimeeste kõned
Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu esindaja sõnavõtt
Teadlased, esineb Andi Hektor Teaduskojast
Päästjate sõnavõtt

14.45 Esinevad Paul Oja ja Rainer Meinart

15.15 Genka esinemine

16.15 Autogrammid

16.45 Päeva lõpp

Lühike tagasivaade 1. mai ajalukku

Töörahvapüha (International Workers’ Day või Labour Day) algus on seotud Ameerika Ühendriikidega, kus tehasetööliste ametiühingud hakkasid 1884. aastal nõudma 8-tunnise tööpäeva kehtestamist (kuuepäevase töönädala juures). Nõudmised kulmineerusid 1886. aastal üldstreigi ja Haymarket’i mässuga Chicagos, kus kaotasid elu 7 politseinikku ja vähemalt 4 tsiviilisikut, kümned said haavata.

8-tunnise tööpäeva lugu ise läheb ajas tagasi welshlasest tektiilitöösturi Robert Owen’ini, kes viis 1810. aastal oma ettevõttes sisse 10-tunnise tööpäeva. 1817. aastaks formuleeris ta 8-tunnise tööpäeva idee ja hüüdlause “Eight hours’ labour, Eight hours’ recreation, Eight hours’ rest” – “8 tundi tööd, 8 tundi meelelahutust, 8 tundi puhkust”. Enamikes riikides kehtestati 8-tunnine tööpäev 20. sajandi alul või keskel.

USA-s esitatud nõudmiste vahetuks eellooks on Kanada, kus alates aastast 1869 soovisid töölised 9-tunnist tööpäeva (st 56-tunnist töönädalat; sel ajal töötati 6 päeva nädalas). Tööandjad nimetasid nõudmist “rumalaks”, “absurdseks” ja “ebamõistlikuks”. 1872. aastal streikide, arreteerimiste ja poliitilise võitluse järel 9-tunnine tööpäev kehtestati. Samal ajal kogus juba populaarsust 8-tunnise tööpäeva liikumine.

Töörahvapüha tähistatakse rohkem kui 80-s riigis, neist enamikus just 1. mail, aga ka muudel kuupäevadel. Huvitava asjaoluna (arvestades 1. mai tähistamise sünnilugu), USA-s tähistatakse töörahvapüha septembris. Võimalik, et põhjuseks on soov vältida 1886. aastal mässude mäletamist ja austamist (mälestamist).