28.02.2023 ilmus Postimehes Eesti suurimate ülikoolide teadlase esindajate pöördumine, milles tõdetakse, et

Eesti süvenev hariduskriis seab ohtu Eesti demokraatia, majanduse ning eesti kultuur- ja teaduskeele ellujäämise, kui oluliselt ei kasva tark investeerimine haridusse. Ühise pöördumisega juhivad Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ning Eesti Maaülikooli teadlased tähelepanu, et Eesti süvenev hariduskriis ei ole saanud valimiskampaaniates ligilähedaseltki piisavat tähelepanu, kuigi ohustab kõigi eluvaldkondade tulevikku. Allpool väljavõtted pöördumisest:

Eesti teadlaskond võtab ühiselt ja avalikult sõna, sest kahjuks annavad enamikus valimiskampaaniates tooni lihtsakoelised reaktsioonid maailma sündmustele, mitte tõsiseltvõetavad plaanid Eesti Vabariigi arendamiseks. Vaatamata sellele, et olukorra tõsiduse mõistjaid erakondades tegelikult on. Tekib tõsine hirm, et süvenev üld- ja kõrghariduse kriis, mis ohustab Eesti majandust, demokraatiat ja eestikeelse kultuuri jätkumist, jääb taaskord tagaplaanile. Teadlastena vaatame andmeid ning näeme, et midagi tuleb kiiresti ette võtta. Kõik valijad peaksid hariduskriisi lahendamist poliitikutelt nõudma. (Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar)

 

Ei ole mõistlik oodata ära analoogset raputust, kui koolid on õpetajatest ja õppejõududest tühjad ning hariduse tase alla käinud, vaid Eesti kestmise võtmevaldkonda tuleb õpetajate palkade diferentseerimise, õppejõudude baastöötasu ja muude läbianalüüsitud meetmetega investeerida viivitamatult. (Tartu Ülikooli kaasprofessor Kadri Leetmaa)

Pöördumise algatasid Tartu Ülikooli Ametiühing, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Ametiliit, Tallinna Ülikooli Ametiühing ja Eesti Maaülikooli Ametiühing, kes esindavad Eesti nelja suurima ülikooli rohkem kui 3000 teadlast, koostöös Eesti Haridustöötajate Liiduga (EHL), kes esindab õpetajaskonda. (Lisaks Postimehele on pöördumine leitav ka EHLi kodulehel.)