Tallinna Ülikooli teadur ja TLÜ ametiühingu juhatuse liige Martin Aidnik kirjutab Sirbis kõrghariduse rahastamise vajadusest ja pangamaksust. Allpool väljavõtteid artiklist:

Möödas on kõige raskemad kasinuseaastad. Akadeemiliste töötajate ja teadlaste suurem häälekus on kaasa toonud mõningaid tulemusi. Kõrgkoolide ametiühingute hinnangul vajab kõrgharidus nüüd uut kasvuperioodi. Kasv seisneks nii töötajatele kui ka üliõpilastele akadeemilise vabaduse tingimuste loomises.

Valitsus oli 2022. aasta sügisel otsustanud neljal aastal 2023–2026 suurendada kõrghariduse rahastamist 15 protsenti aastas. Arvesse tuleb võtta, et aastatel 2010–2019 vähenes kõrghariduse rahastamine ennenägematult. Nendesse aastatesse jäänud kahanemise mõjud on endiselt tuntavad.

OECD on oma aruannetes mitmel juhul märkinud, et Eesti maksusüsteemi ümberjaotamisvõimetusel on sootsiumile ebasoodsad tagajärjed.

Tegemist on üüratute summadega, mis välispangad riigist välja viivad. Jääb selgusetuks, kui palju üldse pangad on pidanud kasumitelt makse maksma. Suurkasumite isegi mõõduka maksustamisega laekuks riigile ressursse nii kõrghariduse kui ka teiste valdkondade jaoks. Samal ajal on näiteks Leedus kehtestatud pankadele solidaarsusmaks, mis peaks aastas sisse tooma ligikaudu 200 miljonit eurot.

Akadeemiliste ametiühingute hinnangul peab pankade kasumite maksustamise reformima. Riigil on sissetulekute suurendamise võimalused olemas ja neid tuleb kasutada.