UT toimetuses kohtusid professorid ja teadusjuhid: Halliki Harro-Loit, Mait Metspalu, Mari Moora ja Anu Noorma. Elavas arutelus teadusrahastuse üle tõdeti, et kuigi asjad on paremaks läinud, teevad muret ennustamatus ja järelkasvu vähesus. Allpool väljavõtted mõtetest teaduse ja kõrghariduse rahastamisega seoses, mis pärinevad TÜ ajakirjas avaldatud artiklis (loe here).

Teaduse rahastamisest:

Metspalu: Minu arust on suurem mure see, et teaduse baasfinantseeringust läheb suur osa halduskulude katmiseks. ETAG-i grandid on kokku ligi 60 miljonit eurot, sama palju läheb baasfinantseerimisele, ent see raha ei jõua sinna, kuhu peaks: uute suundade arendamisse ja sildamisgrantide süsteemi, mis aitab sel puhul, kui grantide vahele jääb auk. Elekter, küte jm üldkulu peaksid tulema teiselt eelarverealt, et see baasraha ära ei sööks.

Harro-Loit: Eestis on granditaotluste edukuse määr liialt väike, eriti mõnes valdkonnas. Kui positiivse vastuse saab 10–12% esitatud taotlustest, nagu sotsiaalteadustes ja humanitaarias, siis räägime ebatõhusast grandisüsteemist: taotluste kirjutamise peale kulub liiga palju aega ja energiat.

Metspalu: Ei saa öelda, et kõik on hästi, kui mõnes valdkonnas on granditaotluste edukuse määr 10–15%. Sel juhul läheb hindamine, mis on paratamatult subjektiivne, veelgi subjektiivsemaks. Selle probleemi lahendusi on ainult kaks: kas vähendame teadlaste arvu või proovime suurendada raha hulka.

Harro-Loit: Sotsiaal- ja vist ka humanitaarvaldkonnas tuleb taotleda väga palju. Võib juhtuda, et vahel ei saa midagi ja siis tuleb kolm-neli projekti korraga. Ja siis mõtled, et kust saada need projektitäitjad, kes vahepeal on ära koondatud.

Kõrghariduse rahastamisest:

Metspalu: See probleem kindlasti on, et teadusrahaga makstakse kinni kõrghariduse jõhkrat alarahastatust.

Moora: …Ma olen teist aastat teadusprorektor ja saan esimest korda elus ülikoolilt palka. Olen kogu oma elu teinud teadusprojekte ning projektirahaga saanud makstud selle eest, et ma õpetan ja tudengeid juhendan. Igal Tartu Ülikooli akadeemilisel töötajal on kohustus õpetada, see on tööjuhendis kirjas. Vahetul töö korraldajal on kohustus seda juhtida – ei saa olla nii, et sul on ainult üks grant ja kui see otsa saab, lähed ülikoolist ära ja tudengid jäävad õpetamata. Kui nii, siis on töö väga halvasti korraldatud.

Noorma: Meil Eestis on tõesti teadus ja kõrgharidus väga tihedalt omavahel seotud ja tihti on raske vahet teha, kes millise raha eest töötab. Teaduse ja kõrghariduse rahastust peame ülikoolidega põhjalikumalt arutama.