Arutelu riigikogus ei olnud järjekordne kõrghariduse rahastamise arutelu. Selle kinnituseks olid riigikogus kohal kõikide ülikoolide rektorid. Selle kinnituseks seisid kõrghariduse ja õpetamise eest neljapäeva hommikul Tallinnas ja Tartus tänavatel õppejõud lektorist professorini. Me kõik teame, et see on enneolematu.*

*Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, Rektorite Nõukogu juhatuse liige, kõnelemas 9. detsembril riigikogu ees Rektorite Nõukogu nimel

Arutelu kõrghariduse rahastamise aluste üle peaks pidama silmas, et lahendamist vajab korraga mitu probleemi: kõrghariduse piisava rahastuse tagamine, võrdsete võimaluste tagamine kõigile võimekatele (sõltumata õppija rahakotist, kodusest keelest või elukohast), tööturule vajalike spetsialistide andmine, kõrghariduse kvaliteedi tagamine ja eestikeelse hariduse jätkusuutlikkuse tagamine.*

*Margit Sutrop, riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees (Reformierakond), Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, tutvustades 9. detsembril 2021 riigikogu ees riigikogu kõrghariduse toetusrühma raportit “Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused”

Kõrgharidus ei ole arenenud riikides üksikute väljavalitute privileeg. Kõrgharidus on elanikkonna haridustaseme tõstmise vahend, aruka ühiskonna tagatis. See on oluline osa sotsiaal- ja tervisevaldkonna kujundamisest, regionaalse arengu toetamisest, on osa ka siseturvalisusest ja aitab saavutada ühiskonna sidusust.

…

Ülikooli juhina on mul õppejõududele raske selgitada, miks on õpetajate õpetamine vähem väärtuslik kui õpilaste õpetamine; miks on õpetamine vähem väärtuslik kui mistahes muu tegevus doktorikraadiga inimeste valikuvõimaluste seas. Seda, miks on poolte doktorikraadiga lektorite põhipalk väiksem kui 10 eurot tunnis või veerandil väiksem kui 8 eurot ja 30 senti, polegi võimalik selgitada. (Toomas Asser)

Allpool on lisaks ülal viidatud parlamedis peetud kõnedele kättesaadavaks tehtud ka vaik Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi ees peetud kõnedest.

Head kolleegid, head sõbrad!

Oleme täna murdepunktis. Ees on otsused, mis määravad ära Eesti kõrghariduse tuleviku. Meie kõik oleme panustanud sellesse, et Eesti ülikoolid võiksid pakkuda maailmatasemel haridust – kõigepealt eesti keeles, aga ka inglise keeles, mis on tänapäevase teaduse, ettevõtluse ja poliitika lingua franca. Meie kõik armastame oma tööd ega kurda, et töömaht läheb regulaarselt üle töölepingus sätestatud piiri. Samal ajal ei saa ega ei tohi me leppida olukorraga, kus grantide hankimisest, taotluste kirjutamisest ning aruannete koostamisest saab meie põhiline tööülesanne, nii et õppe- ja teadustöö kvaliteet nihkub teisele või kolmandale kohale. Kus nooremate kolleegide madal sissetulek ei luba neil pühenduda teadusele ja oma uurimis- ja õpetamisoskuste arendamisele. Kus ainete valik muutub aina kitsamaks, sellal kui rühmade suurus aina kasvab.

Tasuta kõrgharidus teeb Eestit mitte ainult targemaks, vaid ka võrdsemaks ja sidusamaks. Olgem aga ausad: isegi praegu ei ole haridus meie tudengitele täiesti tasuta. Üle 80 protsendi nendest peavad õpingute kõrval töötama. Räägitakse sellest, et võib ju kehtestada „väikese“ õppetasu, „ainult“ paarsada eurot, et üliõpilasi paremini „motiveerida“. Ma loodan, et kõik saavad hästi aru, et see käiks paljudel üle jõu, nad peaksid oma unistustest loobuma. See suurendaks ebavõrdsust ja lõhestaks ühiskonda veelgi rohkem.
Oleme murdepunktis ka globaalselt. Kliima muutub, pandeemia lõppu pole näha, demokraatlikud ühiskonnad polariseeruvad ning sattuvad populistide mõju alla. Vana usk, et turu nähtamatu käsi paneb kõik paika, on äärmiselt naiivne, kui mitte pahatahtlik. Kasvuhoonegaaside emissioonid iseenesest ei vähene ega vaktsiinid vaestele riikidele iseend ei tarni. Avaliku hüve nimel tuleb teha valikuid, teha otsuseid. Haridus on ka avalik hüve, ja selle eest peab ühiskond maksma solidaarselt.

Suur tänu kõigile kohale tulemast, ja jõudu teile!*

*Viacheslav Morozov, Tartu Ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professor (kõne leitav here)

Teisi kõnelejaid (kõned leitavad lingil):

• Ruth Tammeorg, TÜAÜ esinaine 
• Heiki Lill, Eesti Maaülikooli Ametiühingu esimees, EMÜ nooremteadur
• Kristin Pintson, EÜLi asejuht
• Marko Kaasik, Tartu Ülikooli füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise kaasprofessor
• Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu (EPTAÜ) toetuskõne