29. septembril kell 11 Tallinnas Riigikogu ees korraldatutud Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu meeleavaldusel, nõudmaks inimväärset palka (vaata lähemalt here), väljendasid solidaarsust päästjatega teiste hulgas ka Eesti Haridusleppe sõlminud haridussektori töötajaid ja õppureid esindavate organisatsioonide delegatsioon. Eesti Haridusleppe algatajate nimel pidas kõne Tallinna Ülikool teadur TLÜ ametiühingu juhatuse liige Birgit Poopuu. Kõne sisuks oli, et päästjate nõudmised ja nende nõudmiste tagamaa ei erinegi kuigivõrd sellest, mida haridussektoris (õppejõud, õpetajad, lasteaiaõpetajad) nii hädasti vajatakse. Kõne on toodud ära täies pikkuses.

Tere kõigile! Seisan siin Tallinna Ülikooli Ametiühingu juhatuse liikmena, aga samas ka teadlasena, kes soovib, et otsused Eesti riigi arengu osas oleksid õiglased, teaduspõhised ja inimväärsed.

Tahan kõigepealt pöörduda poliitikute poole ja öelda neile: Uuringud näitavad, et vähesed majanduslikud võimalused seostuvad halvema elukvaliteediga – nt madalama harituse, kehvema tervise ja nõrgema sotsiaalse sidususega. St et paljude inimeste elu on raskem ja halvem, kui ta võiks. See omakorda jätab jälje kogu Eesti riigi toimimisele. Hiljuti toimus Riigkogus arutelu ebavõrdsuse teemal ja seal toodi välja kui aktuaalne see tänases maailmas on. Tasub meeles pidada, et ebavõrdsus ja ebaõiglus ei eksisteeri niisama, see on halbade poliitiliste otsuste tagajärg. Tehkem targemaid otsuseid, mis vähendavad ebaõiglust ja ebavõrdsust!

Head päästjad! Täna on eelkõige teil õigus oma kogemusest rääkida ja nõuda endale õiglast ja elamisväärset palka. Haridusleppe allakirjutanud organisatsioonid – Eesti Üliõpilaskondade Liit; Eesti Haridustöötajate Liit; Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu; Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS; Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia – soovivad toetada teie õigust elamisväärsele palgale. Ja panna teie nõudmistele õlg alla: see tähendab, päästjaid ja haridustöötajaid ei saa eraldi käsitleda – me moodustame koos elutähtsa, samas madalalt tasustatud ühiskonnakihi, kes koos toetavad Eesti arengut, igapäevast toimimist, sidusust ja julgeolekut. Tihtipeale jääb meie töö läbipaistmatuks: aga nüüd koroonakriisi ajal me saime sildi „eesliinitöötajad“, et ühtäkki muutus meie olemasolu möödapääsmatuks, kriitiliseks, eluliseks! Nüüd ongi vaja tunnistada, et tuleb teha targemaid poliitilisi otsuseid, et hoida ja väärtustada inimesi ning pakkuda neile inimväärset palka selle tohutu töö eest, mis tehtud ja mis on vaja jätkuvalt teha. Meie esindatud valdkonnad ei saa stagneeruda ja madalapalgalisus seda just teeb, sest ei ole järelkasvu peale tulemas, inimesed on tohutult ülekoormatud, sest ots-otsaga kokkutulemiseks on neil vaja lisatööd teha, jne, jne – aga meie valdkondade toimimine on hädavajalik Eesti riigi arengule.

Just nimelt hädavajalik! Ja me solidaarselt toetame üksteist, sest me saame aru, et ühelt elulise tähtsusega valdkonnalt EI SAA RAHA ära võtta teise arvelt, see ei muuda ühiskonda sidusaks vaid pigem süvendab ebavõrdsusi-ebaõiglusi. Me nõuame inimlikku ja teaduspõhist poliitikat, mis näeb ja väärtustab inimesi igapäevaselt, mitte ainult eriolukordades! Me koos moodustame olulise niidistiku, mille katkemine ühes kohas kahjustab kogu niidistiku elu ja heaolu.

Paari sõnaga tahaks puudutada hariduslepet, ehk siis seda niidistiku osa, mis on möödapääsmatult seotud tänase meeleavaldusega. Hariduslepe sõlmiti selle aasta kevadel ja see koondab Eesti suurimaid haridus- ja teadussektori eestkosteorganisatsioone. See on solidaarne ettevõtmine, et strateegiliselt ja ennenägelikult kindlustada Eesti hariduse areng, ühtlasi ka Eesti tulevik. Hariduslepe ütleb: „On viimane aeg otsustavalt tegeleda kogu Eesti haridussektori kroonilise alarahastatuse, järelkasvu suure puuduse, töötajaskonna ülekoormuse ning teadusrahastuse ebastabiilsusega, mis murendavad Eesti ühiskonna ja riigi tulevikku.“ Ja nõuab, et nii kõrghariduse ja üldhariduse õpetajate rahastamine suureneks vähemalt 1,5%-ni sisemajanduse koguproduktist ning et rahastust hoitakse edaspidi vähemalt samal tasemel.

Veel kord: toetame täna päästjaid – inimväärne palk päästjatele! Kõik haridustöötajad seisavad solidaarselt ja ühtselt nende selja taga, sest oleme sarnases olukorras – homme võime ise siin meelt avaldada. Ühendagem jõud ja seisame koos hoolivama ja targema Eesti eest!