TÜ Ametiühingu korraldas oma liikmetele reisi Ruhnu. Suvine reis on muutumas oodatud osaks TÜ ametiühingu suvisest elust. Esmaspäeva, 28. augustile planeeritud laevasõit Ruhnu lükati suure tuule tõttu teisipäeva hommikuks. Peaaegu kõik Ruhnut külastada soovijad siiski leidsid lahenduse, kuidas jõuda hommikul sadamasse. Tagasi tuldi 30. augustil. Kokku osales Ruhnu retkel 12 täiskasvanut ja 1 laps.

Ruhnu vaatamisväärsustega tutvumise kõrval arutati ka ülikoolielus aktuaalseid teemasid ja sügisesse planeeritud ametiühingutegevusi.

Ruhnus nähti: Ruhnu vana puukirikut, mis on Eesti vanim puitehitis, aastast 1644 ja tema kõrval asuvat uut kirikut, muuseumi, ajaloomälestisena säilinud suurt võimsat rookatusega Korsi talu ja tuletorni, kaunist laulvate liivaluidetega mereranda.

Ekskursioonijuht kõneles põnevaid seikasid saare ajaloost, näiteks seda, et Ruhnu vangimajal ei olnud valvurit ega lukku, sest kui oli määratud 1-2 päevane vangistus, siis tuli see auga ära kanda, seda enam, et ööseks võis koju magama minna. Ruhnut asustavad rootslased kutsus Rootsi riik 1944. aastal nende kaitseks nõukogude võimu eest elama Rootsi. Kohale jäi ainult 2 peret, kus naised olid Kihnust pärit. Kõik teised läksid ära, jättes maha lehmad, hobused, sead ja kogu talu. Saksa okupatsioonivõimu korraldusel pidid kõik ära minejad sõlmima oma talu haldamiseks lepingu. Uued elanikud leiti Kihnust ja Saaremaalt (vt “Kadunud Ruhnu” https://www.raamatukoi.ee/kadunud-ruhnu). 

1931. aastal on tehtud film Ruhnu kohta, mida koos lätlaste tehtud Ruhnu karu-filmi ja teiste kahe filmiga rahvamajas vaatasime (vt “Ruhno (1931)” Eesti filmi andmebaasis https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5943/sisukokkuvote).