Tartu Ülikooli teadlastel valmis Eesti esimene teaduseetika uuring. Anonüümses veebiküsitluses vastas 354 teadlast, kui probleemseks nad erinevaid väärkäitumisi ja küsitavaid praktikaid peavad, kas nad on näinud oma kolleege niimoodi käitumas või ise niimoodi käitunud. Sagedasemaks osutunud küsitavad tegevused viitavad Eesti teaduse struktuursele probleemile. Küsitluse vormis tehtud töö näitab, et peamiselt käituvad Eesti teadlased küsitavalt seoses avaldamissurve ja teadusraha vähesusega.

Allpool mõned väljavõtted ERRis uuringu kohta ilmunud põhjalikust artiklist (artikli leiad here):

Uuringut teadlase pilguga kõrvalt vaadanud Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul on Eesti teaduse ülesehitus suhteliselt eripärane. “Eesti teaduse rahastamine on tohutult konkurentsem, võistlusel põhinevam, kui enamiku nende riikide teaduskorraldus, millega me tahame sarnaneda,” osutab ta. Kui 1990. aastate lõpus õigustas tihe konkurents end professori sõnul hästi, siis nüüd maitseb Eesti teadus konkurentsipõhise rahastuse kibedamaid vilju.

“Kõigil meil teadlastel on projektipõhine elu. Ühel päeval saab projekt otsa, aga sul on mitu inimest, kelle karjäär sõltub sinust ja doktoritööde valmimine sõltub sinust. Siis sa pead pidevalt mõtlema, et kui sul tekib projektiga näiteks aastane vahe, kust sa siis saad ära rahastatud need inimesed,” kirjeldab Maimets.

Teadusraha mitteotstarbeline kasutamine on nende vastuste põhjal uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli eetika teaduri Mari-Liisa Parderi sõnul tugevalt seotud teaduse rahastamise küsimusega. “Kui sul on hea inimene ja tema jaoks grandiraha parasjagu ei ole, kuidas sa talle siis palka maksad?” arutleb teadur. 

Küsimuse peale enda käitumise kohta nimetasid teadlased samuti enim, et on publikatsioone viilutanud, autorsust kinkinud ja kasutanud teadusraha mitteotstarbeliselt… koguni 15 protsenti uuringus osalenud teadlasi vastas enda kohta, et on kasutanud teadusraha mittesihtotstarbeliselt.