Riigikogu konverentsisaalis 16.04.2025 toimunud teaduspoliitika seminari kiiluvees on valmimas Prof. Margit Sutropi eestvedamisel Riigikogu raporti arutatud teemadel. Küsimused, millele otsitakse vastust, on ikka need samad mis seminaril:

• Kuidas tagada kõigi Eestile vajalike erialade teadusekspertiis?
• Kui jätkusuutlik on meie teadus ja kõrgharidus?
• Kuidas väärt teadusnõu jõuaks poliitikuteni?
• Teadmispõhine poliitikakujundamine- mis toimib ja mis mitte?
• Millist teadmispõhist poliitikanõustamise süsteemi me vajame?

Akadeemiliste ametiühingute poolt raportisse sisendiks antud seisukohad, leiad:

SISEND RIIGIKOGU RAPORTISSE. TEADUSPOLIITIKA SEMINAR RIIGIKOGU KONVERENTSISAALIS 16.04. 2025.

Akadeemiliste ametiühingute seisukohas on keskseks akadeemilise töötaja töökohakindluse temaatika, kuid kajastamist saavad ka muud küsimused.

Akadeemiliste ameiühingute seisukoht on, et vähene töökohakindlus ohustab Eesti teaduse jätkusuutlikkust ning on ebakindel alus teaduspõhisele ühiskonnale. Senine süsteem ei ole jätkusuutlik ning vajab muutust!

Edasine oht töökohakindluse vähenemisele kaasneb tööandjate ettepanekul  koostatud Töölepingu seaduse (TLS) muudatuste eelnõuga. Eelnõu järgi on võimalik, et enamik töölepinguid saavad olema sõlmitud paindliku tööajaga, kusjuures paindlikkus on tagatud vaid tööandjatele ja mitte töötajatele. Eelnõu lubab kõikide töötajatega sõlmida töölepingu, mille järgi on töötajatele garanteeritud töö ja tasu 10 töötunni ulatuses nädalas. Selline muudatus annab ülikoolidele ja teadusasutustele võimaluse kindlustada kõikidele töötajatele senise 40 töötasuga töötunni asemel 10 töötasuga tundi nädalas.

Akadeemilised ametiühingud soovivad kindlat osakaalu riiklikust rahastusest palkadeks suunata. Paljudes arenenud riikides saavad vähemalt professorid, kaasprofessorid, ning juhtiv- ja vanemteadurid oma palga kas tervenisti või suuremas osas tenuuri põhiselt, kindla rahastusena ülikoolidelt või teadusasutustelt. Tähtajatu töölepingu alusel kindla ülikoolipoolse palgaga töökohale saamine on mujal maailmas noorteadlastele üheks suurimaks stiimuliks.