Eestis olid 2021. a uurimistoetuste taotlusvoorus edukuse määrad järgmised. Allikas: ministeeriumi kirjalik vastus riigikogu liikme küsimusele.

Riigikogu liige sotsiaaldemokraat Jaak Juske küsis Haridus- ja Teadusministeeriumilt mitmeid väga olulisi küsimusi, sõnastatud teravalt ja otsekoheselt, näiteks:

1. Mida plaanib ministeerium teha, et teadustöötajal oleksid kaasaegsed õiglased töötingimused? Suur hulk õppejõude saavad täna palka tähtajalistest teadusprojektidest, mille rahastustingimused ei võimalda tegelikult katta näiteks töötervishoiu kulusid, et
kohandada töökeskkonda tervislikuks. Teadlased sõltuvad selles ülikooli baasrahastusest, aga reaalsuses on teadlased sellis test hüvedest sageli lihtsalt ilma jäetud.

2. Täna toimub väga tihti teadusrahadest õpetamise ülalpidamine, tervete õppekavade toimimine, sealjuures varjatult (kui mitte ebaseaduslikult). Mida plaanib ministeerium teha selle probleemi lahendamiseks?

Ministeeriumi vastuses on olulise info hulgast ehk kõnekaimad väljaütlemised nagu (osana vastusest Riigikogu liikme küsimustele nr. 1 ja 2):

HTM on baasfinantseerimist saavatele asutustele jätnud üsna vabad käed, kuidas baasfinantseerimist kasutatakse. Autonoomsed ülikoolid otsustavad ise, kuidas nad oma eelarvet kasutavad. Riik on baasfinantseerimist suurendanud aastaid ja need pole olnud marginaalsed summad, seega peaks antud küsimusele vastama ülikoolid ise, miks töötingimuste parandamine ei ole võimalik.
Baasfinantseerimise kasutuse kohta on SA Eesti Teadusagentuur koostanud ülevaate1, kus muu hulgas järeldatakse, et rahastamise kasvu tingimustes on kasvanud eelkõige kulud infrastruktuurile ning muudele olulistele tegevustele ning see kehtib eelkõige kahe suurima ülikooli puhul, samas on nende personalikulude osakaal madal võrreldes teiste baasfinantseerimist saavate asutustega.
Kolmanda aspektina tuleb välja tuua ka kohustuslik üldkululõiv, mida ülikoolid saavad igalt
teadusprojektilt, mis asutusse tuleb. Ka see on raha, mille kasutamist on võimalik suunata
töötervishoidu.

. . .

Seejuures tuleb silmas pidada asjaolu, et ülikoolidega sõlmitud rahastamislepingud kohustuvad ülikoole teadusraha kasutama selleks ettenähtud tegevuseks, vastavalt baasfinantseerimise määrusele, kus on sätestatud tegevused, mida arvestatakse teadus-arendustegevuseks. Igal aastal esitavad ülikoolid aruanded baasfinantseerimise kasutamise kohta. Aruannete põhjal on raha kasutatud eesmärgipäraselt ja ei ole põhjust arvata, et teadus- ja arendustegevuse vahendeid kasutatakse suures ulatuses kõrghariduse rahastamiseks.

Riigikogu liikme küsimused ja ministeeriumi vastus on leitav here.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.