Allpool on ära toodud akadeemiliste ametiühingute ja tudengite pöördumine avalikkuse poole seoses õhus olnud ohuga teaduse ja kõrghariduse rahastamisele. Pöördumine ilmus algselt TLÜ lehel Facebook, meedia ei võtnud pöördumist avaldada. Kuigi nüüd on otsustatud, et kärbet ei tule, ei kao kärpe oht tulevatel aastatel, kui riigieelarve on jätkuvalt surve all. Seega jääb meie pöördumine aktuaalseks.

Ettepanek kärpida ülikoolidele varasemalt lubatud rahastust eirab tehtud kokkuleppeid ning seab elluviimisel kahtluse alla nii riigi usaldusväärsuse kui Eesti ühiskonna targa arengu.

Kõrgharidustöötajad ja üliõpilased tuletavad meelde, mida ja miks on eelnevalt kõrghariduse ja teaduse rahastamise osas lubatud. 2018. aastal pea kõikide erakondade toetusel sõlmitud Eesti teaduslepe näeb ette teadus- ja arendustegevuse avaliku sektori rahastuse püsivat hoidmist tasemel vähemalt 1% SKP-st. Sellega tunnistasid osapooled, et teadus on “Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega.” Reformierakonna nimel andis allkirja teadusleppele ka Kaja Kallas. Möödunud aastal sõlmiti ülikoolidega halduslepingud eeldusel, et kõrghariduse rahastus kasvab 15% igal järgneval neljal aastal. Lubatud tõus ei viiks kõrgharidust uuele tasemele, vaid tasandaks aastaid süvenenud puudujäägi rahastuses, mis on viinud Eesti kõrgharidussüsteemi kriisi. Avalikult tehtud lubadustele vaatamata üritatakse nüüd enda kohustustest taganeda.

Kokkulepetest taganemise tagajärjed ei puuduta ainult ülikoole, vaid Eesti ühiskonda tervikuna. Põhjamaade targema majanduseni viib Eestit ainult üks tee, mis käib teaduse ja hariduse kaudu. Teadus- ja arendustegevusele kulutavad Soome ja Rootsi inimese kohta üle 350€ aastas. Eesti aga kõigest 150€. Soomes ja Rootsis kulutatakse riigieelarvest kõrgharidusele 1,5% ja 1,3%, Eestis aga kõigest 1,1% SKP-st – osakaal, mis on aastatega ainult vähenud. Nii akadeemilised ametiühingud kui Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Rektorite Nõukogu on varasemalt hoiatanud tekkivast olukorrast, kus noored teadlased lahkuvad ülikoolidest, kuna nende palkade mahajäämus teistest sektoritest üha süveneb. Kärped teadus- ja kõrghariduse rahastusele mitte ainult ei võimenda negatiivset konjunktuuri, vaid viivad püsivalt konkurentsivõimetu majanduse poole. Kõrghariduse ja teaduse krooniline alarahastus ja otsus seda veel enam süvendada lukustaks meid pikemaks ajaks Põhjamaade vaese venna rolli, kes ise ei tooda tarneahela ülemise otsa väärtuslikku intellektuaalset omandit ja kõrgemat kvalifikatsiooni eeldavaid tooteid, vaid teeb allhanke korras tooteid Põhjamaade tarneahelatele.
Kõrghariduse ja teaduse rahastuse kärpimine on endale kolmekordselt jalga tulistamine. Esiteks, astudes tagasi erakondade ülesest Eesti pikemaaegsete eesmärkide seadmise kokkuleppest näitaks praegune valitsus, et ta ei ole usaldusväärne partner. Teiseks, kõrghariduse kulude vähendamine pärsiks meie konkurentsivõimet kõigis elu valdkondades ning teeks meid mitte ainult lähiaastate, vaid aastakümnete jooksul vaesemaks. Kolmandaks, kõrgharidusse minev raha toetaks Eesti majandust laiemalt, tagades majanduskeskkonna stabiilsuse toimides tasakaalustava jõuna majandustsükli mõõnade ja tõusude vahel.
Kõrgharidustöötajad ja üliõpilased väljendavad oma pettumust ja muret tekkinud olukorra pärast. Me oleme valmis väga resoluutseteks sammudeks, juhul kui kõrghariduse ja teaduse rahastusse puutuvad kokkulepped peaksid praegu või tulevikus uuesti löögi alla sattuma.

Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu
Eesti Kõrgkoolide ning Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS
The Federation of Estonian Student Unions
Tallinna Ülikooli Ametiühing
Eesti Keele Instituudi Ametiühing
Tallinna Tehnikaülikooli Ametiliit
Eesti Maaülikooli Ametiühing
Tartu University Faculty Association
Eesti Haridustöötajate Liit