Teadusrahastus peab toetama vahendite võimendust. 

Teadusrahastuse üldine põhimõte peab olema see, et ülikool investeerib lisaks nendesse kohtadesse, kus on näha võimenduse efekti. Grandikeskus on hea näide. Üksus on ümberstruktureeritud ja pandud uutel alustel tööle, see on omakorda aidanud kaasa edukate taotluste kirjutamisele. Lisaks tugiüksuste parendamisele on tähtis ka uute ülikooli rahastusel põhinevate toetuste väljatöötamine. Pikem eesmärk on riigi tasandil püsirahastuse ja konkurentsipõhise rahastuse proportsioonide muutmine. Ülikooli eesmärk võiks olla liikuda 50% püsirahastuse ja 50% konkurentsirahastuse suunas, mis looks teadlastele töökohakindluse. Peale selle looks see lisavõimalused noorte teadlaste grantide süsteemile, teadustaristu rahastamisele ja töötajate (teadurite) palgatõusule. Samuti tuleb riigi tasandil rõhutada alusuuringute tegemise vajadust. 

 

Töötajad ja üliõpilased tunnevad ennast väärtustatuna. Ülikooli töötajate töötasu peab märkimisväärselt tõusma ning ülikooli liikmeid ümbritsev töökeskkond ja -tingimused peavad paranema igas valdkonnas. Riigi rahastuse suurendamine ja teadusraha jaotamise proportsioonide muutmine koos eraraha kaasamise suurenemisega peab võimaldama keskmiselt kuni 75% palgatõusu kõigil ametikohtadel. See tuleb saavutada järgmise viie aasta jooksul. Ülikool peab muutuma atraktiivseks tööandjaks, kes arvestab töötajate ootustega. Töökoormuse parema jaotuse abil peab vältima läbipõlemist, samuti tuleb vähendada palga ebaõiglust. Riigi tasandil on vaja toetada tudengite rahastuse suurendamist nii uuenenud õppelaenu kui ka suurenenud toimetulekutoetuste ning tulemusstipendiumite kaudu.

Karjäärimudel 

Ülikoolis on koos väga erinevad erialad, instituudid ja inimesed. Juba käivitunud karjäärimudel, mis võimaldab edutamist ja tagab stabiilsuse on ülikoolile hädavajalik. Praegust süsteemi tuleb edasi arendada, võimaldades lisapaindlikkust, mis suudaks arvestada isikute erakordse panusega ja teaduseriala erisustega ning võtta arvesse ka üksuste suuremaid strateegilisi eesmärke. 

Järeldoktorantuuri roll tuleb teha selgemaks nii TÜ sees kui ka väljaspool. Edutamise kõrval on kerkinud ka allapoole või kõrvale liikumise võimaldamise küsimused. Lahendusi saab otsida laiema konsensuse ja kokkulepete abil. Palgakindlus on oluline mure liigselt projektide suunas kaldus ülikoolis. Üksused saavad aidata kaasa arengut toetava tasustamise ja töökohakindluse küsimustes.

 

Ülikooli arenduseks on vajalik mitmekesise rahastuse tagamine, sealhulgas täiendava eraraha kaasamine. Ettevõtete tugi oma töötajate õppetasude maksmisel ning otseste annetuste ja toetuste andmine ülikoolile tuleb muuta lihtsamaks, odavamaks, prestiižsemaks. Edasi on vaja arendada grandikirjutuse võimekust, aidata teadlasi rahastuse taotlemisel ja koordineerimisel. Tugevdada tuleks ka intellektuaalomandi kaitset, sh patentide taotlemist. Ettevõtetega on vaja sisulist suhtlust ja hõlbustada strateegiliste vastastikku kasulike koostöölepeteni jõudmist: nad ootavad ambitsioonikate ülesannete sõnastamist ja on valmis toetama suure mõjuga tegevusi.