The Now York Times kirjutab artiklis “Tesla Is Fighting With Sweden’s Unions. Here’s What to Know.“, kuidas elektriautotootja Tesla tahtmatus Rootsis kollektiivlepingut sõlmida on kasvanud üleskandianaavialiseks vastuseisuks Teslale. Automehaanikute ametiühingu IF Metall streiki toetavad Rootsis veel vähemalt 10 ametiühingut, kes keelduvad Tesla hoonetes koristamast, autosid parandamast ja laadimisjaamu teenindamast. Rootsi postiteenistus keeldub uutele autodele numbrimärke kohale toimetamast. Toetus on Rootsi ametiühingutele on üleskandinaavialine:

Unions representing transport workers in Denmark, Finland and Norway have all agreed to stop unloading Tesla vehicles bound for Sweden that arrived at ports in their countries.

In Denmark, support has spread from beyond organized labor to institutional investors. PensionDanmark, a pension fund with about 317 billion Danish kroner ($46 billion) under management, said that Tesla’s outright rejection of collective agreements led it to sell its stake, worth about $69 million.

Milles on asi?

Unions say Tesla is flouting Sweden’s tradition of collective agreements. About 90 percent of Swedish workers are covered by these agreements, which apply to nonunion employees and set work conditions across industries. They have a long history in Nordic countries and are widely seen as crucial to maintaining social cohesion and a high standard of living.

Esben Pedersen, who helped bring Tesla to Europe, said the automaker might have painted itself into a corner in Sweden, adding that the strike is about a larger issue than just wages and benefits. “It’s about a cultural clash between two distinct systems: the Scandinavian labor market model, which emphasizes collective negotiation, and the Silicon Valley ethos of agility in pivoting, coupled with Elon’s focus on vertical integration,” he said. “Even if he offers compensation that exceeds requirements, the strike would likely continue until Tesla agrees to a collective bargaining agreement.”

Kuidas seostub see õpetajate streigiga Eestis?

The New York Times kirjutab:

Union leaders see the blockade against Tesla as one that defends the Swedish Model, a way of life that has defined the country’s economy for decades. At its heart is cooperation between employers and employees to ensure that both sides benefit equally from a company’s profit.

Eesti peaminister soovitas õpetajatel streikimise ajal palgatõusuks eelarvesse raha leidmiseks automaksu reklaamida (Postimees.ee), mis illustreerib, et Eestis, sarnaselt Elon Muski maailmanägemusele, ametiühingust lugu ei peeta. Peaminister, erinevalt Elon Muskist, siiski vabandas oma märkuse pärast.

Seega, asi ei ole vaid õpetajates ja nende palgas, isegi mitte laste hariduses – asi on laiemalt selles, millist ühiskonda me soovime Eestis näha. Kui me tahame skandinaavialikku riiki, siis peame tagama selle, et ametiühingu pingutust seista tasakaalustatud ühiskonna eest ei naeruvääristata. Samuti peame seisma selle eest, et need, kes on ühiskonnast kõige rohkem võitnud, panustaksid ühiskonda ka kõige rohkem tagasi – st, lihtsustavalt öeldes, riigikassat ei peaks täitma toidu käibemaksust, vaid astmelise tulumaksuga.

Ülikoolide akadeemiline pere, toetage õpetajad ja tuletagem võimukoalitsioonile meelde, et õpetajate palga küsimuse lahendus ei pea olema nullsummamäng, kus õpetajate palgaraha tuleb kellegi teise/millegi muu arvelt, või laenamine, nagu on hirmutatud. Selle asemel oleks mõistlik lahendus loobuda kulukast tulumaksureformist. Reformierakonna tulumaksureform hind riigile on Rahandusministeeriumi arvutuse järgi 470 miljonit eurot saamata tulu (ERR).  Reformist võidab eelkõige jõukam elanikkond: kuni 1200 eurot teenivad inimesed võidaksid 0 eurot, 2100 eurot ja rohkem teenijad võidaksid 100 eurot (ERR).