Jaak Vilo (vasakul), Raul Eamets (keskel) ja Toomas Asser (paremal). Foto: ERR

TÜ ametiühing esitas TÜ rektorikandidaatidele kaks kirjalikku küsimust. Esimene küsimus oli personaalne küsimus lähtudes sellest, mida kandidaat oma programmis oli lubanud töökohakindluse ja projektisõltuvuse teemal. Teine küsimus oli kõigile ühine küsimus kõigile kandidaatidele. Küsimused ühtlustatuna olid järgmised (küsimused pikemalt lahti kirjutatuna ja lisatud taustinformatsiooniga leiad here):

1. Millised konkreetsed sammud projektisõltuvuse vähendamiseks ja akadeemiliste töötajate ametikohakindluse tagamiseks võtate Teie ette Tartu Ülikooli rektoriks saades?

2. Kas Teie juhitud Tartu Ülikool liitub Haridusleppega (Haridusleppe kohta leiad lisa here)?

Tartu Ülikooli Ametiühingu küsimus projektisõltuvuse vähendamise ja ametikohakindluse kohta kõlas ka 04.04.2023 rektorikandidaatide väitlusel (vaata järgi here, alates 1.28.30).

 

Rektorikandidaatide kirjalikud vastused TÜAÜ-le

Professor Toomas Asser vastus:

1. Seisan selle eest, et teadusraha jaotamise põhimõtted muutuksid. Ümber tuleb pöörata riiklik teaduse rahastamise loogika, mis praegu võimendab Euroopa Liidu rakendusteadustele suunatud rahastamismudelit, selle asemel et keskenduda alusteaduse toetamisele.
2. Ülikooli huvide, sh õiglase rahastamise eest seismisel on oluline vältida killustumist, sestap keskendume avalik-õiguslike ülikoolide ühisele tegevusele Rektorite Nõukogus. Hariduslepe on tänuväärt algatus, mis toetab ja võimendab ülikoolide sõnumeid ka omalt poolt.*

* Prof. Asseri poolne täpsustus – seisukoha haridusleppega liitumise osas kujundavad kõik rektorid koos.

 

Professor Jaak Vilo:

1. Üksused (instituudid) korraldavad värbamist ja palgapoliitikat, arendavad oma eriala vastavalt oma enda strateegilistele eesmärkidele. Seetõttu on tähtis, et just instituutides on vajadused, võimalused ja tegevused hästi läbi mõeldud. Kõrghariduse rahastus on sarnase õppe läbiviimisel seotud pigem tehtud töö mahtudega kui inimeste arvuga. Erialade kalliduse arvutus on keeruline, sest väga häid ühtseid printsiipe ei ole või ei ole suudetud välja mõelda. Teaduse baasfinantseerimine on praegu proportsioonis teaduse väljunditega ehk mõõdikupõhine. Paradoksaalselt aitab palgakindlust tagada võimalikult mitmekesine tegevus ja rahastus, sealhulgas ka edukas projektides osalemine. Kõiki õpetamise ja teaduse vahendeid tuleb kasutada tervikliku karjäärimudeli hüvanguks. Tulude mitmekesistamiseks on väga tähtis, et iga töötaja panustaks võimalikult mitmekülgselt üksuste arengusse. See tähendab tulemuslikkust ja efektiivsust nii õpetamisel kui teaduses, kaasa arvatud projektide taotlemisel ja täitmisel.

Ülikooli teaduseelarvest moodustavad teaduse baasfinantseerimine ja ETAG grandid alla poole. Märgatav on välisrahastuse osakaal ning mõelda tuleb ettevõtetega koostöö kasvatamisele. Projektides ei pea tingimata osalema, kui see toob kaasa valesse suunda jooksmise vajaduse. Projektides tasub osaleda, kui need avavad uusi vajalikke suundi, aitavad kaasa noorte kaasamisele, jne. Kindlasti peaks Tartu Ülikool panustama ja lootma suuremat edukust ka Euroopa tippteaduse rahastusest, Euroopa teadusfondist (ERC).

Parimate praktikate levitamine on tähtis. Näiteks võiks selle alla käia planeerimine, millised kompetentsid on järgmiseks vajalik välja arendada ja kuidas neid uusi positsioone toetada. Samuti tagab üksuse terviklik kultuur vajaliku toe inimestele ja rühmadele, kes panustavad tugevalt üksuse arengusse, kuid kel on võibolla ajutisi finantsraskusi.

Arvestades praeguseid lubadusi kasvatada ülikoolide tegevustoetuse rahastust 15% aastas ning jõuda kõrghariduse rahastusega 1,5%-ni SKT-st ja teaduse riikliku rahastusega 1%-ni SKT-st võib loota ülikoolide palga kasvule ja stabiilsuse suurenemisele kogu ülikoolis.

Rektorina soovin paremini kaasata instituute, esile tuua nende spetsiifilisi vajadusi ja arenguplaane. See aitab mingil määral kaasa ka paremale info levikule ülikoolis ja uute võimaluste leidmisele üle terve ülikooli. Avatus võimaldab ka ülikoolivälistel partneritel paremini panustada. Ülikool on tugev siis, kui kõik meie üksused muutuvad tugevamaks.

2. Uus rektor, kes asub ametisse 1. augustil 2023, peab seda koos ülejäänud ülikooli juhtidega arutama. Kindlasti peaks kogu haridus- ja teadussüsteemi jätkusuutlikkuse eeldused kõik süstemaatilisemalt üle vaatama, et pakkuda poliitiliseks ühiskondlikuks kokkuleppeks paremad lähtekohad kui seni.

 

Professor Raul Eamets:

1.1. Rektor peab pidama “akadeemilist järelevalvet” , et erakondade lubadused kõrgharduse ja teaduse rahastamisel kindlasti ka realiseeruksid tulevikus. Mitte ainult järgmisel aastal.

1.2. Teaduse rahastuse jaotuses (1% SKP-st) tuleb teha muutus, et tänase 14-15 % asemel eraldataks baasfinantseerimisele üks kolmandik. Selline otsus aitaks kodumaise rahastuse proportsioone nihutada püsirahastuse suunas. Kui täna on selleks 18% püsirahastus ja 82% projektipõhine rahastus, siis tulevikus võiks see proportsioon olla vähemasti 40:60, pikas perspektiivuis võiks olla eeskujuks mudel 50:50.
Kuidas seda saavutada?
a) Rektori lobby-töö erakondade liidrite seas.
b) Rektorite Nõukogu raames koostöö teiste kõrgkoolidega eesmärgi saavutamiseks.
c) Rektor kui TAN liige saab selle küsimuse tõsta ka nõukogu koosolekul, sest küsimus eeldab lahendust kõrgeimal võimalikul teaduspoliitika otsustamise tasandil.

Lisaks veel töökohakindlusest. Propageerida tuleks ka tähtajalisi lepinguid noorte alustavate teadlaste tööle palkamisel, sest erinevalt tähtajatust lepingust ei saa tähtajalist lepingut ilma täiendavate väljamakseteta lühikese etteteatamisega lõpetada. Et oleks tagatud vähemasti 5 esimest aastat akadeemias, et edasi saaks minna karjäärimudeliga ja ametiastmetega. Nii oli see vähemasti algselt mõeldud.

2. Teeksin omalt poolt kõik, et kõik Eesti ülikoolid selle leppega liituksid.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.