Nii ülikoolid, ametiühingud kui üliõpilaste esindajad on tänulikud, et valitsus on leidnud võimaluse ülikoolidele lisaraha eraldada.

Saadav lisaraha hoiab kõrghariduse rahastamise tasemel umbes üks protsent SKP-st. Rektorite Nõukogu kogutud andmed näitavad, et rahvusvahelise plaanis investeerib Eesti teiste tasuta ülikooliõpet pakkuvate riikidega võrdluses kõrgharidusse oluliselt vähem nii osakaaluna SKP-st kui ka üliõpilase kohta. Seetõttu on jätkuvalt nii ülikoolide, kui ametiühingute ja tudengite eesmärk 1,5 % SKP-st.

„Riik on lubanud kõrgharidusele täiendavalt 10 miljonit eurot tänavu ning tegevustoetuse iga-aastast 15-protsendilist kasvu järgneval neljal aastal. Lisaraha on küll ülikoolide jaoks elutähtis rahastuslanguse pidurdamiseks, kuid ei kata ära tegelikku aastatega tekkinud puudujääki. Samuti ei võta see arvesse inflatsiooni. Ainuüksi elektri- ja küttehinna kallinemine toob tänavu ülikoolidele kaasa ligi 10 miljoni euro jagu lisakulu,” ütleb Tartu Ülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees Toomas Asser. Loe lähemalt Rektorite Nõukogu lehelt.

Võimalus, et lisaraha võib suuresti vaid küttearvete tasumisel kuluda (loe lähemalt Novaatorist), teeb ülikoolid ja ülikoolide ametiühingud murelikuks.

Tartu Ülikoolis on elektri- ja küttekulude rahaline puudujääk umbes kolm miljonit eurot. Tartu Ülikool plaanib tuleva aasta algusest palgaastmete miinimummäärade tõusu. Siit tulenevalt peab lisarahastusest jätkuma õppetööd tegevate akadeemiliste töötajate palga kasvuks. Kuidas aga katta projektirahast elavate teadlaste palgakasv? Kuidas tagada tugipersonalile atraktiivsed töötingimused olukorras, kus ülikooli palgatase jääb üha rohkem maha erasektorist? Viimase probleemi leevendamiseks ja ülikoolis (mitteakadeemilise) töötamise atraktiivsuse säilitamiseks on Tartu Ülikool ja TÜ ametiühing kokku leppinud pikendada tugitöötajate puhkust.

Kuidas aga tagada akadeemilise ameti atraktiivsus olukorras, kus palgatõuks on rahalised võimalused ahtad, palga- ja töökohastabiilsus aga puudub sootuks. Ametiühingud jätkavad tööd selle nimel, et akadeelmisele töötajale oleks tagatud stabiilne põhisissetulek (loe lähemalt meie kodulehelt here), vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele, mille järgi töö tagamine on tööandja kohustus –  st ei ole jätkusuutlik selline olukord, kus teadlased sõltuvad oma palga osas vaid grandiloteriist. Kõige haavatavamad on just madalamatel astmetel olevad teadlased (teadlased, kes on teaduskarjääri alustamas), sest nende võimalused grandiloteriist võitjana välja tulla on palju halvemad kui juba tippu jõudnud kolleegidel.