Teadlased töötavad teadus- ja arendusasutustes põhiliselt kahel moel: “FIE-dena” (individuaalsetes teadussuundades) ja “firmadena” (töörühmad, osakonnad kollektiivsete uurimisteemade puhul). Palgad, töövahendid (lauad, toolid, arvutid, teadusaparatuur, nende tarvikud, jne.), välitööde/eksperimentide kulud, konverentsisõitudega seotud kulud ning kõik muud võimalikud kulud peavad teadustööd tegevad akadeemilised töötajad katma oma projektidest ja lepingutest. Mõnes ülikoolis on kokku lepitud, et teadlased saavad mingitki sümboolset palka ka siis, kui neil hetkel ühtegi projekti ei ole. Enamasti ei ole aga teadlastel lootust isegi Eesti Vabariigis kehtivale miinimumtöötasule, kui projektid peaksid lõppema. Asjaolu, et neil on kehtiv tööleping ja töölepinguga kokku lepitud palk, ei tähenda de facto mitte midagi.

That is what the academic unions have written in the response to the response of the Ministry of Education and Research (5. 07.2021) to the feedback from the academic unions to the draft of “Intention to develop amendments to the Organization of Research and Development Act”. The unions pointed to the need to ensure wage stability for researchers and as a solution suggested the concept of a base component of the academic salary. However, the ministry's response to the proposal begins with stating that the job security together with the salary agreed in the employment contract is guaranteed to the academic staff already with the existing applicable legislation and funding principles.

See näitab, et vastuse koostajatel kas ei ole aimu, kuidas projektipõhisest rahastusest sõltuvate akadeemiliste töötajate (st teadlaste; erinevalt õppejõududest, kellele makstakse palka tegevustoetusest) tasustamine Eestis tegelikult toimub, või üritatakse jätta mulje, et ei teata. Ametiühingute pöördumise eesmärk oli juhtida tähelepanu ja saavutada, et lõpuks hakkaksid Eesti Vabariigi seadused kehtima ka teadus- ja kõrgharidussüsteemis.