14. September 2021 | TÜAÜ | Leave a comment Photo: The DW in an article "Short-term contracts and working for free: Scientists in Germany speak out“ Due to the growing dissatisfaction of the academic staff of the University of Tartu (actually in the whole Estonia) with the lack of job security, wage stability and the heavy workload - all due to excessive project dependence - the Union of the University of Tartu proposed to the University of Tartu to conduct together an anonymous survey among the academic staff to map the actual work lad of the scientist. The full text of the address (sent 13 Sept 2021) in Estonian: Lugupeetud Tartu Ülikooli rektor akadeemik professor Toomas AsserLugupeetud Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan VassilLugupeetud Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Tõnis KarkiLugupeetud Tartu Ülikooli kvaliteedinõunik Maiki UdamLugupeetud Tartu Ülikooli töötajate nõustaja-kaplan Tõnu LehtsaarLugupeetud Tartu Ülikooli personaliosakonna juhataja Kristi KuningasLugupeetud Tartu Ülikooli personaliarenduskeskuse juhataja Piret Tatunts Head alanud akadeemilist aastat! Tartu Ülikooli Ametiühing pöördub teie poole seoses akadeemilistele töötajate töökohakindluse ja palgastabiilsusega, see tähendab vajadusega saada põhipalka. Akadeemilistel töötajatel on suur töökoormus, mis on seotud projektisõltuvusega ülikoolis. Edukaid projekte on vaid ca 10% ning seega ei kajastu 90% projektitaotlemise tühjaläinud frustreeriv töö kusagil. On tarvis, et ülikool tagab akadeemilistele töötajatele põhipalga ning sellest suurema palga saamiseks on kohane raha taodelda projektidest, grantidest ja lepingutest. Selline süsteem toimib enamikes arenenud riikides.Tartu Ülikooli Ametiühing on vastavad soovitused teinud oma pöördumistes, samuti oma ettepanekutes kollektiivlepingusse. Ametiühinguni on jõudnud kahe TÜ professori aus kirjeldus nende reaalse töökoormuse kohta. Juhtus olema juuli (välitööde hooaeg) ja tööajatabel nägi välja umbes midagi sellist, et esimene nädal 10-12 tundi välitööd ja seejärel proovide analüüs, nädalavahetusel 40 tundi lend Melbourne’i (kõik vastavalt seadusele töötunnid ehk siis nädalas kokku 40 töötunni asemel 120), seal konverents 10 tundi päevas, nädalavahetusel 40 tundi tagasi, siis esmaspäevast reedeni välitööd 14-16 tundi päevas, laupäeval lend Münchenisse, pühapäevast reedeni konverents 10 tundi päevas, nädalavahetusel koju ja siis jälle välitööd. Teine Tartu Ülikooli professor kirjutas kevadel, et täna on aasta 63. päev ja minul on aasta 61. tööpäev. Sellised asjad ei ole normaalsed üheski ülikoolis, veel vähem Eesti ja Baltikumi juhtivas ülikoolis – Tartu Ülikoolis. Selline ülekoormus, stress ja tööpinge on lubamatu nii töötaja kui ka Tartu Ülikooli seisukohalt, rääkimata Eestis ja Euroopa Liidus kehtivast tööseadusandlusest. Tartu Ülikooli Ametiühing teeb ettepaneku ülevaate saamiseks akadeemiliste töötajate reaalsest töökoormusest TÜ personaliarenduskeskusele läbi viia anonüümne küsitlus akadeemiliste töötajate hulgas. Pakume küsitluseks järgmised küsimused.Keskmiselt viimase aasta jooksul olen:1. töötanud __ h nädalas2. kasutanud __ puhkusepäeva, kus reaalselt puhkasin (ei täitnud oma tööülesannetega seotud kohustusi ega teinud akadeemiaga seotud vabatahtlikku tööd, nt nagu review, doktorandi jooksvalt esitatud küsimused…)3. projektide, grantide kirjutamiseks kulus __ h nädalas4. esitatud taotlused__5. edukad taotlused__ a. ametipositsioon b. vanus c. sugu 2. septembril 2021 tegi TÜ akadeemiline sekretär Tõnis Karki, TÜ Ametiühingu kutsel, visiidi ametiühingu kontorisse, et arutada ühiselt huvi pakkuvaid teemasid ning koostööd.Akadeemiline sekretär on rektoraadi liige, tema vastutusalasse kuulub senati töö korraldamine, akadeemiliste töötajate värbamine ja hindamine, töötajate, üliõpilaste ja ülikooliväliste isikute tunnustamine, kirjastamistegevuse juhtimine ning muud talle ülikooli õigusaktidega pandud ülesanded. Juhtkonna liikmena saab ta oma ideede ja visiooniga panustada ka pikema tulevikuvaatega küsimuste, näiteks karjääri- ja juhtimismudelite uuendamise ettevalmistamisse ja elluviimisesse. Akadeemilise sekretäri ja TÜ Ametiühingu delegatsiooni väga meeldival ja töisel kohtumisel arutati eelkõige teemadel nagu akadeemilise töötaja töökoha- ja palgastabiilsus ning teaduse ja kõrghariduse riiklik rahastamine; töötaja kui nõrgema osapoole kaitse töövaidluse käigus; ja COVIDist tingitud väljakutsed õppetöö korraldamisel. Akadeemilise töötaja atesteerimise dokumendivormil Akadeemilise töötaja ülevaade hindamisperioodi tööst on tarvis esitada info vaid saadud uurimistoetuste ja lepingute kohta ning seega ei kajastu atesteerimisvormil see suur töömaht, mis läheb projektitaotluste koostamisele. Samas saavad rahastuse vaid vähesed projektitaotlused. Tarvis on, et töötaja projektitaotluste kirjutamise suur ajakulu kajastub atesteerimisel samuti. Kõrghariduse riikliku rahastuse tõus (Haridusleppes sõnastatuna 1,5% peale SKP-st) on nii TÜ Ametiühingu, ülikooli kui akadeemilise sekretäri jaoks prioriteet. Leppisime kokku, et kohtume ka edaspidi, et vahetada mõtteid ja teha koostööd. Samuti soovime kohtuda Tartu Ülikooli rektori ja teiste juhtidega, et üheskoos luua parim ülikool. Kirjaga on kaasas Tartu Ülikooli Ametiühingu ettepanekud kollektiivlepingusse ning Tartu Ülikooli Ametiühingu põhjalik tagasiside edutamise nõuetele teaduri ja lektori edutamiseks kaasprofessori kohale ning kaasprofessori edutamiseks professori kohale (selleteemalise uudis leiad ka TÜAÜ kodulehel*)., mille saatsime personaliosakonnale õigusakti “Akadeemiliste töötaja töösuhteid käsitlevate senati määruste muutmine” kooskõlastamisel. Lugupidamisega Ruth TammeorgJuhatuse esimeesTÜ Ametiühing ruth.tammeorg@ut.ee * Postituse autori märkus Jaga:FacebookTwitterLinkedInLike this:Like Loading...