Seoses Tartu Ülikooli (tegelikult kogu Eesti) akadeemiliste töötajate kasvava rahulolematusega töökohakindluse ja palgastabiilsuse puudumise ning suure töökoormusega – kõik tulenevalt ülemäärasest projektisõltuvusest – tegi Tartu Ülikooli Ametiühing Tartu Ülikoolile ettepaneku korraldada anonüümne küsitlus ülevaate saamiseks akadeemiliste töötajate reaalsest töökoormusest.

Pöördumise terviktekst (saadetud 13. september 2021):

Lugupeetud Tartu Ülikooli rektor akadeemik professor Toomas Asser
Lugupeetud Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil
Lugupeetud Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Tõnis Karki
Lugupeetud Tartu Ülikooli kvaliteedinõunik Maiki Udam
Lugupeetud Tartu Ülikooli töötajate nõustaja-kaplan Tõnu Lehtsaar
Lugupeetud Tartu Ülikooli personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas
Lugupeetud Tartu Ülikooli personaliarenduskeskuse juhataja Piret Tatunts

Head alanud akadeemilist aastat!

Tartu Ülikooli Ametiühing pöördub teie poole seoses akadeemilistele töötajate töökohakindluse ja palgastabiilsusega, see tähendab vajadusega saada põhipalka.
Akadeemilistel töötajatel on suur töökoormus, mis on seotud projektisõltuvusega ülikoolis. Edukaid projekte on vaid ca 10% ning seega ei kajastu 90% projektitaotlemise tühjaläinud frustreeriv töö kusagil.

On tarvis, et ülikool tagab akadeemilistele töötajatele põhipalga ning sellest suurema palga saamiseks on kohane raha taodelda projektidest, grantidest ja lepingutest. Selline süsteem toimib enamikes arenenud riikides.
Tartu Ülikooli Ametiühing on vastavad soovitused teinud oma pöördumistes, samuti oma ettepanekutes kollektiivlepingusse.

Ametiühinguni on jõudnud kahe TÜ professori aus kirjeldus nende reaalse töökoormuse kohta.

  • Juhtus olema juuli (välitööde hooaeg) ja tööajatabel nägi välja umbes midagi sellist, et esimene nädal 10-12 tundi välitööd ja seejärel proovide analüüs, nädalavahetusel 40 tundi lend Melbourne’i (kõik vastavalt seadusele töötunnid ehk siis nädalas kokku 40 töötunni asemel 120), seal konverents 10 tundi päevas, nädalavahetusel 40 tundi tagasi, siis esmaspäevast reedeni välitööd 14-16 tundi päevas, laupäeval lend Münchenisse, pühapäevast reedeni konverents 10 tundi päevas, nädalavahetusel koju ja siis jälle välitööd.
  • Teine Tartu Ülikooli professor kirjutas kevadel, et täna on aasta 63. päev ja minul on aasta 61. tööpäev.

Sellised asjad ei ole normaalsed üheski ülikoolis, veel vähem Eesti ja Baltikumi juhtivas ülikoolis – Tartu Ülikoolis.
Selline ülekoormus, stress ja tööpinge on lubamatu nii töötaja kui ka Tartu Ülikooli seisukohalt, rääkimata Eestis ja Euroopa Liidus kehtivast tööseadusandlusest.

Tartu Ülikooli Ametiühing teeb ettepaneku ülevaate saamiseks akadeemiliste töötajate reaalsest töökoormusest TÜ personaliarenduskeskusele läbi viia anonüümne küsitlus akadeemiliste töötajate hulgas.

Pakume küsitluseks järgmised küsimused.
Keskmiselt viimase aasta jooksul olen:
1. töötanud __ h nädalas
2. kasutanud __ puhkusepäeva, kus reaalselt puhkasin (ei täitnud oma tööülesannetega seotud kohustusi ega teinud akadeemiaga seotud vabatahtlikku tööd, nt nagu review, doktorandi jooksvalt esitatud küsimused…)
3. projektide, grantide kirjutamiseks kulus __ h nädalas
4. esitatud taotlused__
5. edukad taotlused__

a. ametipositsioon

b. vanus

c. sugu

2. septembril 2021 tegi TÜ akadeemiline sekretär Tõnis Karki, TÜ Ametiühingu kutsel, visiidi ametiühingu kontorisse, et arutada ühiselt huvi pakkuvaid teemasid ning koostööd.
Akadeemiline sekretär on rektoraadi liige, tema vastutusalasse kuulub senati töö korraldamine, akadeemiliste töötajate värbamine ja hindamine, töötajate, üliõpilaste ja ülikooliväliste isikute tunnustamine, kirjastamistegevuse juhtimine ning muud talle ülikooli õigusaktidega pandud ülesanded. Juhtkonna liikmena saab ta oma ideede ja visiooniga panustada ka pikema tulevikuvaatega küsimuste, näiteks karjääri- ja juhtimismudelite uuendamise ettevalmistamisse ja elluviimisesse.

Akadeemilise sekretäri ja TÜ Ametiühingu delegatsiooni väga meeldival ja töisel kohtumisel arutati eelkõige teemadel nagu akadeemilise töötaja töökoha- ja palgastabiilsus ning teaduse ja kõrghariduse riiklik rahastamine; töötaja kui nõrgema osapoole kaitse töövaidluse käigus; ja COVIDist tingitud väljakutsed õppetöö korraldamisel.
Akadeemilise töötaja atesteerimise dokumendivormil Akadeemilise töötaja ülevaade hindamisperioodi tööst on tarvis esitada info vaid saadud uurimistoetuste ja lepingute kohta ning seega ei kajastu atesteerimisvormil see suur töömaht, mis läheb projektitaotluste koostamisele. Samas saavad rahastuse vaid vähesed projektitaotlused. Tarvis on, et töötaja projektitaotluste kirjutamise suur ajakulu kajastub atesteerimisel samuti.

Kõrghariduse riikliku rahastuse tõus (Haridusleppes sõnastatuna 1,5% peale SKP-st) on nii TÜ Ametiühingu, ülikooli kui akadeemilise sekretäri jaoks prioriteet.
Leppisime kokku, et kohtume ka edaspidi, et vahetada mõtteid ja teha koostööd. Samuti soovime kohtuda Tartu Ülikooli rektori ja teiste juhtidega, et üheskoos luua parim ülikool.

Kirjaga on kaasas Tartu Ülikooli Ametiühingu ettepanekud kollektiivlepingusse ning Tartu Ülikooli Ametiühingu põhjalik tagasiside edutamise nõuetele teaduri ja lektori edutamiseks kaasprofessori kohale ning kaasprofessori edutamiseks professori kohale (selleteemalise uudis leiad ka TÜAÜ kodulehel*)., mille saatsime personaliosakonnale õigusakti “Akadeemiliste töötaja töösuhteid käsitlevate senati määruste muutmine” kooskõlastamisel.


Lugupidamisega

Ruth Tammeorg
Juhatuse esimees
TÜ Ametiühing

ruth.tammeorg@ut.ee

* Postituse autori märkus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.