Nii Tartu Ülikoolis kui kogu Eesti akadeemilises maailmas on töötaja suurimaks stressiallikaks jätkuvalt palga- ja töökoha ebastabiilsus. TÜAÜ on selle probleemi tõsiduse teadvustamiseks ja lahenduse pakkumiseks aastaid tegutsenud häälekalt Tartu Ülikooli ja üleriigilisel tasandil. (Vaata näiteks 2019. aasta videosalvestust TÜAÜ korraldatud teadusrahastuse teabepäevast „Teadusrahastuse probleemid Eesti ülikoolides ja teadusasutustesˮ.)

Absoluutne projektisõltuvus ei ole normaalne olukord, milles töötada. Kujunenud absoluutne projektisõltuvus ei vasta Eesti seadusele. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 “Tööandja kohustused” lg 2 punktide 1-2 järgi on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel (loe täpsemal siit). 

Töökohakindluse ja TLS-iga vastavuse tagamiseks peab osa teaduse riiklikust rahastusest (mis nüüd on 1% SKP-st, mille võitlesid akadeemiale välja ülikoolide töötajad ja tudengid (Teaduskoda, ENTA, akadeemilised ametiühingud ja EÜL), liikuma otse akadeemilise personali palkadeks, ilma projektikadalippu läbimata (akadeemiliste töötajate põhipalga kontseptsioon). Siinjuures peavad paljud teadlased projektide hindamise ja tulemuse tagasisidestamise süsteemi läbipaistmatuks ja süsteem tekitab seetõttu akadeemiliste töötajate hulgas kasvavat usaldamatust ja pahameelt.

TÜAÜ näeb parima lahendusena projektisõltuvuse vähendamiseks ja palgakindluse saavutamiseks, et kõigile positiivselt atesteeritutud töötajatele on tagatud ametikoha miinimumastmepalk kuni järgmise atesteerimiseni. Projektidest kaetakse töövahendid ja palgalisa, mis on rohkem kui miinimumaste ette näeb. Kui tööjuhend näeb ette projektide (eduka) taotlemise, siis saab tööandja töötajaga töösuhte lõpetada atesteerimise järgselt, kui negatiivne atesteerimistulemus on põhjustatud vähesest edust projektiraha kaasamisel.

Alternatiivina näeb TÜAÜ süsteemi, kus töögruppide juhtide palk on täies ulatuses tagatud ülikooli poolt (läbi riikliku rahastuse) ja töögruppide juhid taotlevad projekte maksmaks palka vaid oma töögrupi liikmetele, doktorantidele ja postdokkidele (lisaks töövahendite hankimisele), mitte aga iseendale.

Samuti, kõrgharidusrahastuse tõus peab jõudma õppetööd tegevate akadeemiliste töötajate palkadesse! Siinjuures on TÜ-s kõigil akadeemilistel töötajatel valdavalt õppetöö tegemise kohustus. Mille arvelt, kui õppetööks mõeldud riiklikust rahastusest jätkub vaid ruumide kütteks?

Seni kuni puudub töökohakindlus, kutsub TÜAÜ kõiki töötajaid liituma ametiühinguga ja/või väljendama oma rahulolematust valitseva olukorraga kirjas ja sõnas läbi ametiühingukanalite või otse oma nime alt meedias. Ilma tugeva ametiühinguta olukord ei muutu. Võtkem eeskuju õpetajatest ja arstidest, kes ei püüa oma tööga seotud probleeme lahendada iga indiviid tasandil individuaalselt, vaid kes on koondunud ja esindavad end kollektiivselt.

Seni kuni puudub töökohakindlus ja sa ei ole veel liitunud ametiühinguga, siis tea, et kui raha (tähtajatu töölepinguga) töötajale palga maksmiseks lõpeb, peab töötaja KOONDATAMA (töötaja ei ole kohustatud lahkuma omal soovil või kokkuleppel tööandjaga; töötaja jaoks on kahjulik ka töökoormuse vähendamine kokkuleppel).