Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mitte-ettevõtjast füüsilise isikuga võib töö tegemiseks sõlmida kolme erinevat liiki lepinguid. Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu.

Millise lepingu peaks kindla töö tegemiseks sõlmima?

Sellele küsimusele ei ole üheselt võimalik vastata. Enne tuleb püüda endale selgeks teha, mis on ühe või teise lepingu sõlmimise eesmärk ja milles ühe või teise lepingu puhul kokku lepitakse(Allikas: tooelu.ee).

  • Tööleping sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel. Tööleping on üldjuhul tähtajatu, tööandja korraldab ja kontrollib tööülesannete täitmist, töö eest makstakse töötasu vähemalt üks kord kuus, ette on nähtud iga-aastane tasuline puhkus, kehtestatud on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööaja korraldusega on ette nähtud töö- ja puhkeaeg, mille piirnormid vastavad seadusele. Tööülesannete täitmiseks annab tööandja vahendid. Töölepingu lõppemine toimub seaduse reeglite kohaselt. Lepingupooli nimetatakse töötajaks ja tööandjaks.
  • Töövõtuleping on teenuse osutamise leping ja sõlmitakse tavaliselt siis, kui lepitakse kokku mingi asja valmistamises või selle muutmises või teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse saavutamises (nt korteri remontimine). Töövõtja on tööülesannete täitmisel üldjuhul vaba otsustama, kus, mil viisil ja mis ajal ta tööd teeb. Töövõtuleping on alati tähtajaline. Lepingupooli nimetatakse töövõtjaks ja tellijaks.
  • Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja sobib siis, kui lepitakse kokku konkreetse ülesande täitmine (nt loengu pidamine). Tulemuse saavutamine ei pea kokku langema käsundiandja oodatava tulemusega (nt esindaja kohtuvaidluses). Lepingupooli nimetatakse käsundisaajaks ja käsundiandjaks.

Töölepingul vaieldamatu eelis, sest see annab töötajale suuremad õigused ja kaitse.

Soovitus: KÜSI TÖÖLEPINGUT!

 

Allikas: pilvebyroo.ee Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping
Alluvussuhe, etteantud tööülesanded, fikseeritud tööaeg, tööandja määratud koht, katseaeg. JAH EI EI
Töölepinguseadusest tulenevad õigused regulaarne töötasu, miinimumtasu, 4 nädalat tasulist puhkust, õppepuhkus, haigushüvitis, lahkumishüvitis, töötervishoiu reeglid jms. JAH EI EI
Osapooled Tööandja ja töötaja Tellija ja töövõtja Käsundiandja ja käsundisaaja
Peamised riskid Tööandjal Töövõtjal Käsundisaajal
Ravikindlustus Põhitöökohas jah, väikese koormusega lisatöö võib olla ka ilma. Ainult kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt. Ainult kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt.
Töövahendid Tööandja poolt Isiklikud Isiklikud
Lähetuskulud ja päevaraha JAH Ainult dokumenteeritud kulude hüvitamine, kui lepingus on nii kokku lepitud. Ainult dokumenteeritud kulude hüvitamine, kui lepingus on nii kokku lepitud.
Kohustus isiklikult tööd teha JAH EI Reeglina isiklikult, õigus kasutada abilisi, aga vastutab ise.
Töö sisu Tegutseda vastavalt tööandja korraldustele Saavutada kokkulepitud tulemus.
Protsessi ei saa tellija reguleerida.
Protsess, teenuse osutamine vastavalt kokkuleppele.Tulemust ei saa nõuda (nt advokaat ei saa garanteerida kohtuotsuse tulemust).
Seaduslik alus Töölepingu seadus Võlaõigusseadus Võlaõigusseadus
       
Näited Sekretär, müüja Remondimees, käsitööline Jurist, raamatupidaja
Kas lepingut saab sõlmida ka töö teostaja kui juriidilise isikuga? EI JAH JAH

Vaata põhjalikumalt seletavat tabelit: rmp.ee

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.