Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mitte-ettevõtjast füüsilise isikuga võib töö tegemiseks sõlmida kolme erinevat liiki lepinguid. Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu.

Millise lepingu peaks kindla töö tegemiseks sõlmima?

Sellele küsimusele ei ole üheselt võimalik vastata. Enne tuleb püüda endale selgeks teha, mis on ühe või teise lepingu sõlmimise eesmärk ja milles ühe või teise lepingu puhul kokku lepitakse(Allikas: tooelu.ee).

  • Tööleping sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel. Tööleping on üldjuhul tähtajatu, tööandja korraldab ja kontrollib tööülesannete täitmist, töö eest makstakse töötasu vähemalt üks kord kuus, ette on nähtud iga-aastane tasuline puhkus, kehtestatud on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööaja korraldusega on ette nähtud töö- ja puhkeaeg, mille piirnormid vastavad seadusele. Tööülesannete täitmiseks annab tööandja vahendid. Töölepingu lõppemine toimub seaduse reeglite kohaselt. Lepingupooli nimetatakse töötajaks ja tööandjaks.
  • Töövõtuleping on teenuse osutamise leping ja sõlmitakse tavaliselt siis, kui lepitakse kokku mingi asja valmistamises või selle muutmises või teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse saavutamises (nt korteri remontimine). Töövõtja on tööülesannete täitmisel üldjuhul vaba otsustama, kus, mil viisil ja mis ajal ta tööd teeb. Töövõtuleping on alati tähtajaline. Lepingupooli nimetatakse töövõtjaks ja tellijaks.
  • Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja sobib siis, kui lepitakse kokku konkreetse ülesande täitmine (nt loengu pidamine). Tulemuse saavutamine ei pea kokku langema käsundiandja oodatava tulemusega (nt esindaja kohtuvaidluses). Lepingupooli nimetatakse käsundisaajaks ja käsundiandjaks.

Töölepingul vaieldamatu eelis, sest see annab töötajale suuremad õigused ja kaitse.

Soovitus: KÜSI TÖÖLEPINGUT!

TÜ siseveebist leiad töölepingut ja käsundus- ja töövõtulepingut käsitlevad infomaterjalid ning lepingute sõlmimise juhendi, mis osutab, millele tuleks töö tegemiseks sõlmitava lepingu valimisele lähtuma akadeemia-spetsiifilises kontekstis.

Juhendist on pärit alljärgnevad kaks lõiku:

Töölepingu alusel töötamist reguleerib töölepingu seadus ning samas seadusest tulenevad ka töötaja peamised tagatised. Näiteks on töölepingu alusel töötaval töötajal õigus saada töö eest vähemalt miinimumtöötasu ning puhkust, samuti peab tööandja tagama töötaja tööohutuse jms. Teenuse osutaja tagatised sõltuvad üldjuhul sellest, kuidas ta on töö tellijaga lepingus kokku leppinud. Valik, kas sõlmida tööleping või käsundus- või töövõtuleping, sõltub eelkõige sellest, millist tööd on vaja teha ja milline on töötegemise korraldus. Üldjuhul on töölepinguga tegemist juhul, kui tööandja määrab kindlaks, mida, kuidas, millal ja kus töötaja tööd peab tegema. Teenuse osutaja võib seevastu suurel määral ise valida töö tegemise viisi, aja ja koha. Vaidluste korral lähtutakse alati lepingu sisust, mitte pealkirjast. Seega võib näiteks töövaidluskomisjonis isik väita, et temaga sõlmitud käsundus- või töövõtulepingu näol on hoopis tegu töölepinguga, millele kohaldatakse töölepingu seadust.

NB! Teenuse osutamise lepingu sõlmimisel on vajalik arvestada ka rahastaja nõuetega, kui selline leping soovitakse sõlmida seoses tööga, mida rahastatakse ülikoolivälistest vahenditest. Nt on mõnedes projektides abikõlblikkus piiratud üksnes töölepingulise tööga, samuti rahastaja nõuetest tulenevalt võib olla vajalik täita teatud tingimusi teenuse osutaja leidmiseks (hanke korraldamine, erinevate pakkumiste küsimine parima hinnaga teenuse osutaja leidmiseks) jms.

 

Allikas: pilvebyroo.ee Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping
Alluvussuhe, etteantud tööülesanded, fikseeritud tööaeg, tööandja määratud koht, katseaeg. JAH EI EI
Töölepinguseadusest tulenevad õigused regulaarne töötasu, miinimumtasu, 4 nädalat tasulist puhkust, õppepuhkus, haigushüvitis, lahkumishüvitis, töötervishoiu reeglid jms. JAH EI EI
Osapooled Tööandja ja töötaja Tellija ja töövõtja Käsundiandja ja käsundisaaja
Peamised riskid Tööandjal Töövõtjal Käsundisaajal
Ravikindlustus Põhitöökohas jah, väikese koormusega lisatöö võib olla ka ilma. Ainult kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt. Ainult kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt.
Töövahendid Tööandja poolt Isiklikud Isiklikud
Lähetuskulud ja päevaraha JAH Ainult dokumenteeritud kulude hüvitamine, kui lepingus on nii kokku lepitud. Ainult dokumenteeritud kulude hüvitamine, kui lepingus on nii kokku lepitud.
Kohustus isiklikult tööd teha JAH EI Reeglina isiklikult, õigus kasutada abilisi, aga vastutab ise.
Töö sisu Tegutseda vastavalt tööandja korraldustele Saavutada kokkulepitud tulemus.
Protsessi ei saa tellija reguleerida.
Protsess, teenuse osutamine vastavalt kokkuleppele.Tulemust ei saa nõuda (nt advokaat ei saa garanteerida kohtuotsuse tulemust).
Seaduslik alus Töölepingu seadus Võlaõigusseadus Võlaõigusseadus
       
Näited Sekretär, müüja Remondimees, käsitööline Jurist, raamatupidaja
Kas lepingut saab sõlmida ka töö teostaja kui juriidilise isikuga? EI JAH JAH

Vaata põhjalikumalt seletavat tabelit: rmp.ee

 

Soovitus: PALGARAHA LÕPPEMISEL ÄRA NÕUSTU OMA TÖÖLEPINGUT LÕPETAMA OMAL SOOVIL VÕI KOKKULEPPEL, SIND TULB KOONDADA!

Töölepingu seadus (TLS) § 89 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel.
TLS § 89 lg 1 järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Ainult KOONDAMISEGA kaasnevad töötaja jaoks hüved, mida lepingu omal soovil või kokkuleppel tööandjaga lõpetamine ei anna. Sellisteks hüvedeks on:

  • Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd
  • Etteteatamistähtaeg koos aja andmise kohustusega uue töö otsimiseks
  • Rahaline koondamishüvitis
  • Tööandjal on võimalik töötajale taotleda Töötukassa koondamishüvitist
  • Õigus saada Töötukassalt töötuskindlustushüvitist (kehtib ka tähtajalise lepingu ja võlaõigusliku töösuhte (nt töövõtuleping) lõppemise korral)

Loe lisaks koondamisest siin.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.