Foto: DELFI.ee

Keda ametiühing esindab

Ametiühingute seadus (AÜS) § 2 lg 1 sätestab, et ametiühingu eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine.

AÜS § 3 kohaselt on ametiühingud sotsiaalse dialoogi partnerid tööandjatele, tööandjate ühendustele, kohalikele omavalitsusüksustele ja Vabariigi Valitsusele vastastikuses informeerimises, konsulteerimises, kollektiivsetes läbirääkimistes ja AÜS § 2 lõikes 1 toodud töötajate huve puudutavates küsimustes.

AÜS § 16 lg 1 kohaselt on kollektiivsetes töösuhetes ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve. Seega esindab ametiühing kollektiivsetes töösuhetes kõiki töötajaid, mitte ainult oma liikmeid (Riigikohtu otsus 3-2-1-133-07). Kõikide töötajate õiguste ja huvide esindamine, teostamine ja kaitsmine on ametiühingu pädevuses ka AÜS § 17 p-des 1-6 sätestatud juhtudel.

Muu hulgas kuulub töötajate ühingu pädevusse kollektiivlepingu sõlmimine tööandjaga (AÜS § 17 p 1). Ka töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) § 9 lg-de 4 ja 5 kohaselt on kollektiivlepingu sõlmimine ja töötajate esindamine kollektiivse töötüli lahendamisel ametiühingu pädevuses. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 3 lg 3 kohaselt sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing.

Kollektiivleping laieneb kõigile töötajatele, sest keeld kohelda töötajaid ebavõrdselt tuleneb mitmetest normidest (Riigikohtu otsus 3-2-1-133-07). Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 2 lg 3 järgi ei või tööandja töötajaid töösuhtes ebavõrdselt kohelda mh töötajate ühingusse kuulumise tõttu. AÜS § 19 lg 2 järgi ei või piirata töötaja õigusi sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse. Samuti tuleneb töölepingu seaduse (TLS) mitmetest sätetest, et kollektiivlepingust tekivad suhetes tööandjaga õigused ja kohustud kõigile töötajatele, ka neile, kes ei ole ametiühingu liikmed (nt TLS § 15 lg 2).

Tõlgendus, mille järgi ametiühing esindab kõiki töötajaid, on kooskõlas ka kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) § 3 lg-ga 2. Selle sättekohaselt on töötajate esindajaks kollektiivse töötüli puhul töötajate, töötajate ühingu või liidu poolt volitatud isik. KTTLS mitmest sättest tuleneb, et töötajatel, töötajate üldkoosolekul ning töötajate ühingul ja liidul on kollektiivse töötüli osapoolena võrdsed õigused.

 

Keda esindab ametiühingu usaldusisik

Sellele, kas ametiühingu usaldusisik esindab kõiki töötajaid või vaid ametiühingu liikmeid, on raskem vastata, sest AUS jääb selles osas vastuoluliseks.

AÜS § 16 lg 4 sätestab, et ametiühingu valitud esindajat, kes on tööandja töötaja ja täidab AÜS §-s 21 nimetatud valitud esindaja kohustusi (edaspidi ametiühingu usaldusisik), käsitletakse töötajate esindajana töölepingu seaduse tähenduses.

AÜS § 21 lg 1 järgi on ametiühingu valitud esindaja muuhulgas kohustatud kindlustama töörahu seaduse ja kollektiivlepinguga määratud ajal ning vahendama vajaduse korral informeerimisel ja konsulteerimisel erinevaid osapooli. AÜS § 22 lg 2 järgi on ametiühingu usaldusisik kohustatud informeerimise ja konsulteerimise käigus saadud teabe töötajatele edastama. Need on kohustused, mis saavad tekkida vaid kõigi tööandja töötajate esindamisel.

Eelnevast erinevalt, AÜS § 21lg 2 p-d 1-4 lg 3 kohaselt tagab tööandja ametiühingu usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal aega vastavalt sellele, mitut tööandja juures töötavat ametiühingu liiget ametiühingu usaldusiski esindab.

 

Kokkuvõte

Levinud arusaam (nt Eesti.ee), et ametiühingu peamine eesmärk on oma liikmete huvide kaitsmine, ei ole seega korrektne; sh sõna „peamiselt“ kasutamine on eksitav, sest loob vale ettekujutuse, pisendades ametiühingu laiemat rolli.

Ametiühingu usaldusisiku rolli kõigi töötajate esindamisel on samuti alahinnatud, sh teevad seda ametiühingud ise öeldes, et aü usaldusisik esindab ennekõike aü liikmeid (nt: eakl.eekutseliit.eu).

Ametiühingul ja ametiühingu valitud esindajatel (sh usaldusisikul) on seadusest tulenevalt õigus ja kohustus esindada kõiki tööandja töötajaid. Sealjuures ja lisaks kaitsevad ametiühing ja ametiühingu usaldusisik oma liikmete huve.

Eeltoodut arvestades peaks iga tööandja, kelle töötajad on moodustanud ametiühingu, olema huvitatud, et ametiühingus oleks rohkem liikmeid, sest siis on vähem tõenäoline, et vaid üks väike seltskond hakkab töötajate huvides sõna võtma. Samadel põhjustel on töötajate huvides, et nende osalus juba moodustatud ametiühingus oleks võimalikult suur.

 

Kasutatud allikad

Ametiühingute seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/191347?leiaKehtiv

Kollektiivlepingu seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017005?leiaKehtiv

Kollektiivse töötüli lahendamise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/191311?leiaKehtiv

Riigikohtu lahend 3-2-1-133-07: https://www.riigiteataja.ee/akt/12910644

Töölepingu seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023?leiaKehtiv

Töötajate usaldusisiku seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv

Võrdse kohtlemise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13096445?leiaKehtiv

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.