Tartu Ülikooli Ametiühing tunnustab edutamise võimaluse sisse seadmist. See annab töötajatele suurema kindlustunde ning vähendab avalike konkurssidega seotud probleeme nii töötaja kui ülikooli jaoks. Siiski küsib TÜAÜ seejuures ka kriitilisi küsimusi kavandatavate muudatuste kohta:

1) Kavandi seletuskirjas punkti “Rahastus” all on öeldud: “Selleks, et minimeerida riski, kus struktuuriüksusel ei ole piisavalt raha kõrgema ametikoha töötasudeks, on oluline, et edutamise aluseks olevad nõuded oleksid kujundatud selliselt, et kõrgematele ametikohtadele edutatavad töötajad suudavad tuua ülikooli lisaraha, mis kataks kõrgema ametikohaga kaasneva palgatõusu.”

Tartu Ülikooli Ametiühing vastustab nõuet, et kõrgematele ametikohtadele edutatavad töötajad peavad suutma tuua ülikooli lisaraha, mis kataks kõrgema ametikohaga kaasneva palgatõusu. On vajalik, et akadeemilised töötajad taotlevad teadus- ja arendustöö projekte lisaraha toomiseks ülikoolisüsteemi, kuid see ei saa olla ainuke katteallikas ei kõrgemate ametikohtadega kaasnevaks palgatõusuks ega ka mitte akadeemilistele töötajatele palgaraha maksmiseks.

2) TÜAÜ leiab, et Ülikool ei saa seada töötajatele nõudeid, mis ei ole rahastusega kaetud. Näiteks professoritelt nõutakse minimaalselt 25% tööajast õppetööd, minimaalselt 10% ajast ülikooli juhtimises osalemist ning vähemalt 5% tööajast ühiskondliku tegevusega tegelemist. Raha selleks aga ei anta.

Niikaua, kui ei leita võimalust rahastada akadeemilise töötaja projektidest sõltumatut põhipalka, ei saa ülikool tööandjana nõuda tasuta tegevusi nagu näiteks teadlastelt õpetamist mingis osakaalus, sest selle nõude täitmine on siis ilma tasuta töö tegemine; mida saab ainult soovitada, mitte teha kohustuslikuks. Vaata lisaks ametiühingute ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu poolt väljatöötatud akadeemilise töötaja põhipalga kontseptisooni kohta.

3) Tartu Ülikooli Ametiühing küsib ka, millega on põhjendatud niivõrd erinevad nõuded professorile ja kaasprofessorile valdkonniti.

4) TÜAÜ juhib tähelepanu ohule, mis on potentsiaalselt kätketud sõnastuse “tööülesanded” asendamisele sõnastusega “ametikohal töötamise nõuded”.

Tööandja poolt töötajale antud “ülesanne” eeldab justkui jagatud vastutust – töötajalt eeldatakse ülesande täitmist, aga tööandjalt eeldatakse ülesande andmist, mida on võimalik täita. Kui aga räägitakse nõuetest, siis otsitakse ebaõnnestumise puhul viga ainult töötaja juures. Selles mõttes on „nõuetega“ tööleping oma suhtumiselt võrdne käsunduslepinguga – tööandja nõudis midagi, mida töövõtja ei teinud rahuldavalt.

Kogu TÜAÜ poolne tagasiside edutamise nõuetele teaduri ja lektori edutamiseks kaasprofessori kohale ning kaasprofessori edutamiseks professori kohale on TÜAÜ liikmetele kättesaadav aü maililistis, mitteliikmed saavad taotleda juurdepääsu pöördudes TÜAÜ poole aadressil union@ut.ee.

Tartu Ülikooli Ametiühingu tagasiside on koostatud paljude TÜ töötajate tagasiside põhjal. TÜAÜ tänab liikmeid tagasisede eest.