Photo: EÜL

Important milestones of the previous academic year were writing the allocation of 1% of GDP to the science in state budget strategy (RES) for 2022-2025; and the partial reintroduction of tuition fees in the University of Tartu. These launched a broader discussion on the funding of higher education. The public address by top Estonian lawyerscarried by the deepest concern about the situation and future of legal education, left also its mark. If the principles of research funding are set out in the RES, the level of funding for higher education will not be found in the RES or in any other strategic document. However, the RES states that in the coming years the principles of financing higher education must be analyzed and proposals must be developed for greater involvement of private money in higher education. Due to the upcoming RES and the discussion launched in the public, the Riigikogu Culture Committee is preparing to open the question of financing of higher education as an important national issue for discussion in the Great Hall in the autumn. (The rest of the article in Estonian) 

Kehvast riigipoolsest rahastamisest tulevaid probleeme hästi kokku võtvas (kuid eksitava pealkirjaga Rektorid ühel meelel: kõrgharidus peab vähemalt osaliselt olema tasuline (14.05.2021) artiklis kirjutab ERR:

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land selgitas ERR-ile, et kõikide rektorite esimene eelistus oleks see, et riik hakkaks adekvaatselt tõstma kõrghariduse rahastamist.

“Kõrghariduse rahastamine peaks tõusma 1,5 protsendini SKP-st, praegu on see alla protsendi,” sõnas Land. Ta lisas, et kui riik on võtnud lubaduse tagada tasuta kõrgharidust, siis see peab olema kõigile kättesaadav ja kõrge kvaliteediga.

“Kui riik ei suuda seda tagada, see käib üle jõu, siis tuleb seda tunnistada. Selle alusel tulebki kokku leppida järgmised sammud, näiteks, kas kaasata eraraha ja mis tingimustel seda teha,” ütles Land.

Siit tulenevalt on ülikoolide juhtkondade hulgas märkimisväärne toetus tasulisele õppele. Näiteks, Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu mõtteid edastab Pealinn.ee artiklis Ülikoolid tahavad riigilt rohkem raha või kõrghariduse tudengitele tasuliseks muutmist (23.05.2021) järgmiselt:

Valk on varemgi avaldanud arvamust, et kõrghariduse tasuliseks muutmisel võiks võtta eeskuju Hollandi mudelist, mida ta peab Euroopa parimaks ja kvaliteetseimaks. Nimelt maksavad kõik Hollandi üliõpilased 2200 euro suurust õppemaksu aastas. „Eestis võiks see olla poole väiksem – ligikaudu 100 eurot kuus,“ leidis Valk.

Eespool juba viidatud ERRi artikkel sedastab, et “Praegu puuduvad aga adekvaatsed andmed selle kohta, kui palju oleksid koolilõpetajad ja lapsevanemad valmis Eestis kõrghariduse eest maksma.”

Samas on õpilasi, üliõpilasi, õpetajaid ja akadeemilisi töötajaid esindavad organisatsioonid välja öelnud oma ühise seisukoha – tasuta eestikeelne kõrgharidus on avalik hüve, millele tuleb tagada vaba ligipääs. Tasuline haridus ei ole Eestile hea, sest see süvendab ebavõrdust ning tõukab andekaid noori Eestist lahkuma, kas Põhjamaadesse tasuta hariduse järele või Lääne-Euroopasse tasulist, kuid Eesti omast kvaliteetsemat, haridust omandama.

Jagades veendumust, et kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega, toovad Eesti haridusleppe osapooled (Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu (TÜ, TLÜ, EMÜ, TKTK ametiühingud), Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) välja olulisemad eesmärgid KOGU haridusvaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Loe haridusleppe sõlmimise taustast lähemalt postitusest 1.5 + 1.5 rule in our education.  Kolm esimest punkti Haridusleppest:

1. Allakirjutanud toetavad nii kõrghariduse riigipoolse rahastamise kui ka üldhariduse õpetajate palgafondi rahastamise suurendamist vähemalt 1,5%-ni sisemajanduse koguproduktist ning rahastuse edasist hoidmist vähemalt samal tasemel. Selleks tuleb 2021. aastal näha riigieelarve strateegias ette sihttasemeni jõudmine kolme aasta jooksul võrdsete osade lisandumisega.

2. Koos jätkusuutliku rahastamisega on osapooled veendunud, et tasuta eestikeelne kõrgharidus on avalik hüve, millele tuleb tagada vaba ligipääs.

3. Riigipoolse rahastuse suurenemine peab tagama kõikidele haridusvaldkonna töötajatele motiveerivad töötingimused (sh ametikoha- ja palgastabiilsuse*) ning tööülesanded peavad mahtuma seaduses ettenähtud tööaja sisse.

Kui teaduse rahastamise põhimõtted on RES-is kirjas, siis ei leia kõrghariduse rahastamise määra ei RES-ist ega ühestki teisest strateegilisest dokumendist. Küll aga on RES-is välja toodud, et lähiaastatel tuleb analüüsida kõrghariduse rahastamise põhimõtteid ning töötada välja ettepanekud kõrgharidusõppesse eraraha suuremaks kaasamiseks. Tulenevalt RES-ist ja avalikkuses käivitunud diskusioonist on Riigikogu kultuurikomisjon sügiseks suures saalis arutlemiseks ette valmistamas olulise tähtsusega riiklikku küsimust kõrghariduse rahastamise teemal.

 

* Tutvu ka ametiühingute poolse konkreetse ettepanekuga, kuidas tagada akadeemias töökoha- ja palgastabiilsus läbi töölepinguga tagatud akadeemilise töötaja põhipalga juurutamise. Tutvu ka Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse väljatöötamise kavatsuse eelnõuga, kus stsenaariumisse alternatiiv nr. 2 on koondatud olulised mõtted põhipalga kontseptsioonist.

Leave a Reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.