Eelmise akadeemilise aasta olulisteks verstapostideks oli 1% teadusrahastuse kirjutamine riigi eelarvestrateegiast (RES) aastateks 2022-2025 ja Tartu Ülikooli osaline üleminek tasulisele õppele, mis lükkas käima laiema diskussiooni kõrghariduse rahastamisest. Samuti Eesti tippjuristide avalik pöördumine, mis kantud suurest murest õigushariduse olukorra ja tuleviku pärast. 

Kehvast riigipoolsest rahastamisest tulevaid probleeme hästi kokku võtvas (kuid eksitava pealkirjaga Rektorid ühel meelel: kõrgharidus peab vähemalt osaliselt olema tasuline (14.05.2021) artiklis kirjutab ERR:

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land selgitas ERR-ile, et kõikide rektorite esimene eelistus oleks see, et riik hakkaks adekvaatselt tõstma kõrghariduse rahastamist.

“Kõrghariduse rahastamine peaks tõusma 1,5 protsendini SKP-st, praegu on see alla protsendi,” sõnas Land. Ta lisas, et kui riik on võtnud lubaduse tagada tasuta kõrgharidust, siis see peab olema kõigile kättesaadav ja kõrge kvaliteediga.

“Kui riik ei suuda seda tagada, see käib üle jõu, siis tuleb seda tunnistada. Selle alusel tulebki kokku leppida järgmised sammud, näiteks, kas kaasata eraraha ja mis tingimustel seda teha,” ütles Land.

Siit tulenevalt on ülikoolide juhtkondade hulgas märkimisväärne toetus tasulisele õppele. Näiteks, Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu mõtteid edastab Pealinn.ee artiklis Ülikoolid tahavad riigilt rohkem raha või kõrghariduse tudengitele tasuliseks muutmist (23.05.2021) järgmiselt:

Valk on varemgi avaldanud arvamust, et kõrghariduse tasuliseks muutmisel võiks võtta eeskuju Hollandi mudelist, mida ta peab Euroopa parimaks ja kvaliteetseimaks. Nimelt maksavad kõik Hollandi üliõpilased 2200 euro suurust õppemaksu aastas. „Eestis võiks see olla poole väiksem – ligikaudu 100 eurot kuus,“ leidis Valk.

Eespool juba viidatud ERRi artikkel sedastab, et “Praegu puuduvad aga adekvaatsed andmed selle kohta, kui palju oleksid koolilõpetajad ja lapsevanemad valmis Eestis kõrghariduse eest maksma.”

Samas on õpilasi, üliõpilasi, õpetajaid ja akadeemilisi töötajaid esindavad organisatsioonid välja öelnud oma ühise seisukoha – tasuta eestikeelne kõrgharidus on avalik hüve, millele tuleb tagada vaba ligipääs. Tasuline haridus ei ole Eestile hea, sest see süvendab ebavõrdust ning tõukab andekaid noori Eestist lahkuma, kas Põhjamaadesse tasuta hariduse järele või Lääne-Euroopasse tasulist, kuid Eesti omast kvaliteetsemat, haridust omandama.

Jagades veendumust, et kvaliteetne, kättesaadav ja stabiilselt rahastatud haridus on Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega, toovad Eesti haridusleppe osapooled (Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu (TÜ, TLÜ, EMÜ, TKTK ametiühingud), Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) välja olulisemad eesmärgid KOGU haridusvaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Loe haridusleppe sõlmimise taustast lähemalt postitusest 1,5 + 1,5 reegel meie hariduses.  Kolm esimest punkti Haridusleppest:

1. Allakirjutanud toetavad nii kõrghariduse riigipoolse rahastamise kui ka üldhariduse õpetajate palgafondi rahastamise suurendamist vähemalt 1,5%-ni sisemajanduse koguproduktist ning rahastuse edasist hoidmist vähemalt samal tasemel. Selleks tuleb 2021. aastal näha riigieelarve strateegias ette sihttasemeni jõudmine kolme aasta jooksul võrdsete osade lisandumisega.

2. Koos jätkusuutliku rahastamisega on osapooled veendunud, et tasuta eestikeelne kõrgharidus on avalik hüve, millele tuleb tagada vaba ligipääs.

3. Riigipoolse rahastuse suurenemine peab tagama kõikidele haridusvaldkonna töötajatele motiveerivad töötingimused (sh ametikoha- ja palgastabiilsuse*) ning tööülesanded peavad mahtuma seaduses ettenähtud tööaja sisse.

Kui teaduse rahastamise põhimõtted on RES-is kirjas, siis ei leia kõrghariduse rahastamise määra ei RES-ist ega ühestki teisest strateegilisest dokumendist. Küll aga on RES-is välja toodud, et lähiaastatel tuleb analüüsida kõrghariduse rahastamise põhimõtteid ning töötada välja ettepanekud kõrgharidusõppesse eraraha suuremaks kaasamiseks. Tulenevalt RES-ist ja avalikkuses käivitunud diskusioonist on Riigikogu kultuurikomisjon sügiseks suures saalis arutlemiseks ette valmistamas olulise tähtsusega riiklikku küsimust kõrghariduse rahastamise teemal.

 

* Tutvu ka ametiühingute poolse konkreetse ettepanekuga, kuidas tagada akadeemias töökoha- ja palgastabiilsus läbi töölepinguga tagatud akadeemilise töötaja põhipalga juurutamise. Tutvu ka Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse väljatöötamise kavatsuse eelnõuga, kus stsenaariumisse alternatiiv nr. 2 on koondatud olulised mõtted põhipalga kontseptsioonist.