Vabariigi Valitsuse määruse “Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” järgi peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab nii silmade ja nägemise kontrolli kui luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli sagedusega mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud vaevuste korral.

Kui kontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja nimetatud määruse §3 lg 6 järgi hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

 

Mida ja kui palju ikkagi hüvitatakse?

See tähendab, et hüvituse suurus peab olema piisav, et töötajal oleks võimalik omale prillid soetada. Kui hüvituse ulatuses ei ole võimalik ka kõige lihtsamaid prille osta, tuleb tööandjale teada anda, et hüvitus on liiga väike ning põhjendada, miks antud summa eest prille osta ei saa. Näiteks võiks ära tuua erinevate prillipoodide hinnad tavalistele, lihtsatele prillidele.

Siinjuures, tuleneb tulumaksuseaduse § 32 lg-s 3 sätestatust, et kui prille kasutatakse ka tööga mitteseotud tegevuseks, tuleb tööandjal prillide soetamiskuludelt maksuvabastuse saamiseks leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. See säte ei tähenda aga seda, et tööandja võiks hüvitist vähendada põhjendusega, et prille kasutatakse ka muuks kui ainult töö tegemiseks.

Silmaoperatsiooni ei loeta nägemisteravust korrigeerivaks abivahendiks. Samuti ei ole tööandjal kohustust kinni maksta prille, mille järgi on vajadus tekkinud tööandjast sõltumata, nt kui miinusnägemine vananedes väheneb (st ajaliste iseärasuste tõttu) või kui prillid katki lähevad. Prillid on töötaja omad ja ta peab ise nende korrasoleku eest hoolt kandma.

 

Hüvitamise kord

Tavapäraselt on pandud prillide hüvitamine paika ettevõttesiseste reeglite või korraldustega. Näiteks on määratletud hüvitamiseks rahaline piirmäär või protsent kogu maksumusest. See tähendab, et kui töötaja soovib osta kallimaid prille, kui tööandja hüvitab, peab ta ise juurde maksma või leppima tööandja poolt hüvitatava summa eest saadavate prillidega (siinjuures hüvituse suurus peab olema piisav võimaldamaks soetada vähemalt kõige lihtsamad prillid).

Kui töönadja hüvitab ka prille, mille hüvitamiseks ta seadusega kohustatud ei ole (st sõltumata sellest, kas nägemisteravus on halvenenud), võib olla põhjendatud leppimine väiksema hüvitisega.

 

Vaata ka  ülikooli siseveebist, mida ülikoolil on oma töötajatele öelda seoses kuvariga töötamisega (leiad siit) ja mida seoses prillide hüvitamisega (leiad siit).

 

Kasutatud allikad

https://tarbija24.postimees.ee/4012677/lugeja-kusib-kas-tooandja-peab-mu-prillid-kinni-maksma

https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid

http://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1350

Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Vabariigi Valitsuse määrus): https://www.riigiteataja.ee/akt/72421

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.