Foto: Kasper Mäe / Virumaa Teataja Nendel, kes pole teadlased, on väga lihtne hukka mõista Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudis toimunud projektirahadega skeemitamist. Kindlasti on seda raske õigeks mõista. Aga teadlastel on toimunu põhjusi üsnagi lihtne mõista – see tähendab aru. Probleemi juured jõuavad aga taas kord sinna, et Eestis on teaduse rahastus väga madal. Liiga madal. Teadlased on alarahastatud ning lisaks sellele puudub ka kindlustunne. Teadlane, kellel täna on projekt ja tänu sellele sissetulek, ei pruugi üle mõistuse tugevas konkurentsis uut projekti saada… Aga kust ta siis oma palga saab? Või arvataksegi, et teadlane elab siis mõnda aega õhust ja armastusest? Või läheb vahepeal mingile muule tööle ning teeb samal ajal hobikorras teadustööd, et siis loodetavasti kunagi rahastus saada ja teadusessse tagasi pöörduda? Nii see tänapäeva teaduses ja eriti veel tippteaduses võimalik ei ole. Jah, minister räägib küll baasrahastuse suurenemisest, ent olgem ausad, esiteks pole see piisav, et probleemi lahendada ning teiseks ei jõua see tihti teadlasteni, sest ‘ülikoolidel on muidki muresid lahendada’. Seegi osa baasrahastusest, mis jõuab ülikoolisisese instituudini, läheb tihti suures osas instituudi kütte- ja elektrikulude peale. Nii et kui sellises olukorras hakkavad inimesed ühte- või teistmoodi skeemitama, et kõik töörühma/instituudi inimesed ikka ellu jääksid ning igakuiselt oma töö eest palka saaksid, siis pole siin midagi väga üllatavat. Seega, kui tavaliselt on meil tegemist JOKK-skeemidega, mida on raske mõista, siis antud juhul skeem ei ole JOKK, aga olukorda ei ole raske mõista. – See pole aga õigustus. Aga JOKK-skeeme tehakse ka. Näiteks kuulutatakse aeg-ajalt välja konkursse, kus on sisuliselt (itaallaste väljendit kasutades) võitja nimi ja perenimi kirjas. Mõnikord ikka täitsa piinlikul moel. Näiteks on kirjas, millise numbriga personaalset granti peab konkursi võitja juhtima hakkama. – Ainult et personaalse grandi juhti ei saa vahetada ja seega saabki konkursi võitja olla ainult selle grandi juht. Mis mõte on sellisel konkursil? Või mis mulje jätab, kui konkursi tingimustes seisab, et teoreetilise füüsika vanemteadur peab oskama saksa keelt… ja oh imet, konkursi võidabki sakslane? Aga juriidiliselt on antud juhul kõik korras. Ja tegelikult on mõningatel juhtudel (aga mitte alati) ka suhteliselt arusaadav, miks selliseid konkursse tehakse: noh, kui inimesel on oma rahakott (loe: grant) olemas, aga nõue on, et töölevõtmiseks peab toimuma konkurss, siis see konkurss ka tehakse. – Ma ise arvan, et võiks siiski teisiti. Või mida kardetakse? Kas paremat kandidaati? Millest ma aga kohe kuidagi aru ei saa, on see, et miks selliste süsteemi nõmeduste, tobedate reeglite, mõttetu bürokraatia, alarahastuse jms vastu täie jõuga ja ühiselt ei võidelda. Miks selle asemel, et seda muuta, paremaks teha ja siis ausalt elada, üritatakse süsteemiga kohanduda? Mõttetud konkursid lihtsalt konkursi pärast, mõistusevastased või raiskamist soosivad projektireeglid, tööajatabelid, mida teadlased päris ausalt nii kui nii ei saa kunagi täita, kui tegemist on ‘tõelise teadlasega’, kes tegeleb oma tööga väga sageli ka/just väljaspool tabeli poolt lubatud tööaega… Ja üldse, keda huvitab teadlase töötundide arv? Kas rohkem tunde on parem? Huvitab meid bestselleri kirjutamiseks kulunud tundide arv või midagi muud – tulemus? Sarnaselt kirjandusele või kunstile on ka teadus looming ning parimad mõtted ja lahendused ei pruugi sugugi mitte tulla kella 8 ja 17 vahel, lõunapausiga kell 12-13… Hetkel aga tegeletakse nagu ikka tagajärgede, mitte põhjustega. Probleemi juurte asemel asutakse tegelema võra kärpimisega – juba käib jutt karistusmehhanismide ülevaatamisest ja nende karmistamisest – aga me teame ju küll, kuidas sellega on: uued oksad kasavad asemele, kuniks juured on sügavas mullas. Äkki hakkaks lõpuks ometi tegelikke probleeme lahendama?! – Vaatan siinkohal ülespoole. Allpool üritatakse lihtsalt ellu jääda, nii kuidas saab; ega see ju eriti kedagi ei huvita, kuidas saab… Samas, igaüks peab enda eest ise ka seisma, isegi kui natuke teadust jääb seetõttu tegemata. Jaga:FacebookTwitterLinkedInLike this:Like Loading...