Akadeemilised ametiühingud saatsid Riigikogu kultuurikomisjonile tagasiside Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) eelnõu kohta. Tagasiside on leitav lingilt TAGASISIDE RIIGIKOGU KULTUURIKOMISJONILE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING INNOVATSIOONI KORRALDUSE SEADUSE (TAIKS) EELNÕU KOHTA. 30.01.2025. Tagasiside saab lühidalt kokku võtta järgmiselt:

Akadeemiliste ametiühingute varasemas tagasisides TAIKSi eelnõule viitasime, et teadus- ja õpetamistegevuse vabadust ülikoolides piirab oluliselt asjaolu, et teadustöö tegemine, ja tihti ka õpetamine, käib suures mahus grantide ja projektide kaudu. See tähendab, et vaatamata tähtajatu töölepingu olemasolule peab teadlane ise leidma raha, millest ülikool talle palka maksab. 

– Töökohakindluse puudumine ohustab Eesti teaduse jätkusuutlikkust. Akadeemiliste töötajate esindajatena kutsume otsima lahendusi järgmistele küsimustele:

• Kuidas Eesti riigis hoitakse ülikoolidest/teadusasutustest lahkumast akadeemilisi töötajaid praegustes projektisõltuvuse tingimustes?
• Milline otsustuskogu vastutab teaduse jätkusuutlikkuse eest Eestis ja mida tehakse selleks, et Eestis töötavat akadeemilist töötajat toetada?

– Projektipõhise rahastuse tingimustes on akadeemiliste töötajate töö seotud suure tööstressi ja läbipõlemise riskiga.

• Kuidas Eesti riik toetab kogenud teadlasi, kellel on palju projekte? Kes vastutab nende tervise eest, et nad läbi ei põleks? Kui nad ei taotle projekte, on nendest sõltuv töögrupp rahastuseta. On õppejõude-teadlasi, kes taotlevad kõiki võimalikke projekte, sest tunnevad vastutust inimeste eest. Projektide taotlemine on tasustamata töö, mis võtab enamiku kogenud teadlaste ajast ning ei jäta enam aega teadustööks, rääkimata isiklikust elust. Ka “õnnelikud” (rahastuse saanud) teadlased on läbipõlemise äärel, sest projekte juhtides tuleb jätkuvalt taotleda uusi.
• Kuidas Eesti riik väldib noorte teadlaste läbipõlemist? Paljudel noortel teadlastel on pere ja lapsed. Projektipõhise rahastuse ebastabiilsus ei võimalda saada isegi eluasemelaenu, rääkimata laste kasvatamisest. Perspektiivi puudumine paljudes valdkondades püsirahastuse saamiseks (ka kaasprofessorid ja professorid peavad oma palgaraha ise hankima) tõrjub noori inimesi akadeemilise karjääri juurest.
• Kuidas Eesti riik hoiab ära läbipõlemise riski keskastme juhtidel, instituutide juhtidel, töögruppide juhtidel, projektijuhtidel? Need juhid vastutavad inimeste eest, aga samas puuduvad neil hoovad töötajate tasustamiseks. Töökoha säilimise või kadumise üle otsustavad rahastajad ja õnn ning vähemal määral taotluste kirjutamise oskus.

– Teadlasi tuleb kohelda samamoodi, nagu kõiki teisi töölepinguga töötajaid Eesti Vabariigis – ehk siis ka teadlasele maksab palka tööandja ja seda ka siis, kui töötajal parasjagu projekti või granti ei ole. Sellega lahenevad praegu lahenduseta olevad üleval mainitud küsimused.

– Samuti soovitame oma otsustes lähtuda Euroopa Liidu Nõukogu dokumendist 2024/0078(NLE)  25. novembrist 2024 atraktiivse ja kestliku karjääri kohta kõrghariduses.

– Soovitame kutsuda akadeemiliste töötajate töökoha- ja palgakindluse saavutamiseks ning praeguse süsteemi korrastamiseks appi Eesti Teaduste Akadeemia.

– Ka Eestis vajavad akadeemilised töötajad töökoha- ja palgastabiilsust sarnaselt teiste arenenud riikidega.

Pöördumise on allkirjastanud:

• Eesti Keele Instituudi Ametiühing
• Tallinna Tehnikaülikooli Töötajate Ametiliit
• Tallinna Ülikooli Ametiühing
• Tartu Ülikooli Ametiühing
• Narva Haridustöötajate Liit (Haritlaste Ametiühingu liikmesorganisatsioon) 

 

Et tagasisides sisaldus ettepanek akadeemiliste töötajate töökoha- ja palgakindluse saavutamiseks ning praeguse süsteemi korrastamiseks paluda abi Eesti Teaduste Akadeemialt, siis on ka vastav kohtumine Teaduste Akadeemia presidendile professor Mart Saarmaga kokku lepitud.