Haridus- ja Teadusministeeriumist on akadeemilistele ametiühingutele saabunud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks. Arvamust oodatakse ametiühinguilt hiljemalt 1. veebruariks.

Tartu Ülikooli Ametiühing palub oma liikmetel ja mitteliikmetest ülikooli töötajatel, kel on ettepanekuid saata need union@ut.ee.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Väljavõte eelnõu seletuskirjast:

Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ üks põhisuund on tagada teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippteadlaste juurdekasv. Et majandus oleks konkurentsivõimeline ja üha teadmuspõhisem, peab ühiskonnas olema piisavalt doktorikraadiga inimesi, tagamaks akadeemiliste töötajate järelkasv, ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA) arenguks vajalikud teadlased ja insenerid ning teadmuspõhise poliitika kujundamiseks vajalikud teadlased avalikus sektoris. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014‒2020 eesmärk 2020. aastaks on 300 doktorikraadi kaitsjat aastas. OECD riikidega võrreldes oli Eestis 2016. aastal tuhande tööealise inimese kohta keskmiselt kaheksa doktorikraadiga inimest, samal ajal kui OECD keskmine näitaja oli kümme inimest. Soome näitaja oli 12,6 inimest.1 Lisaks on hariduse ja teaduse valdkonna OSKA raporti (2018) järgi suurem osa doktorikraadiga inimesi koondunud kõrgharidussektorisse ning kraadi omandanud ei leia väljaspool kõrgharidus- ja teadusvaldkonda oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. See viitab vajadusele vaadata kriitiliselt üle doktoriõppe korraldus. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on koostöös ülikoolide ning teiste teadus- ja arendusasutustega (edaspidi TA-asutused) varasematele uuringutele tuginedes analüüsinud doktoriõppe korralduse peamisi probleeme.

Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja akadeemiliste töötajate osakaalu mõningasele suurenemisele on doktoriõppe lõpetajate arv siiski endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks ebapiisav. Probleemi leevendamiseks oli Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014‒2020 „Teadmistepõhine Eesti“2 (edaspidi TAI strateegia) eesmärk tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, pöörata senisest enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele, tagada õppe konkurentsivõimeline rahastamine (sh doktoranditoetused) ja jätkata doktoriõppes nooremteaduri ametikohtade toetamist. 2020. aastaks seatud eesmärk oli, et Eestis kaitstakse õppeaasta jooksul 300 doktorikraadi. Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel ei ole eesmärki õnnestunud saavutada. Parimal juhul ületas doktorikraadi kaitsmiste arv 2017. aastal napilt 250 piiri, kuid on pärast seda taas langenud.