Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC) esitas Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) palvel Euroopa Komisjonile pöördumise seoses käimasoleva töölepingu seaduse (TLS) muutmise eelnõuga, sest valitsus ignoreeris eelnõud koostades töötajate huve ja EAKLi seisukohti, rikkudes sellega Euroopa sotsiaalsete õiguste ja ILO rahvusvaheliste tööreeglite põhimõtteid. Seadusemuudatus tooks jõustumise korral kaasa muutuvtunnilepingud – st tööandjal kaoks kohustus töötajat tööga ja palgaga varustada, mis tooks kaasa selle, et töötaja jaoks muutuks prognoosimatuks, kui palju tal palgapäevaks on töötunde ja seega töötasu kogunenud. (Loe lisaks selle kohta, kas sellised töölepingud võiksid olla ohuks ka akadeemias, meie varasemas uudisloos siin).

Euroopa Komisjon vastus annab teada, et kuna kollektiivläbirääkimised on riikide enda pädevus, siis Euroopa Komisjon praegu midagi ette võtta ei saa, aga jälgib Eestit ja vaatab kriitiliselt üle 7. detsembril Eestilt laekuva kollektiivlepingutega katvuse suurendamise tegevuskava:

Member States have to submit to the Commission by 7 December 2025 a list of measures, drawn up in consultation with social partners, which are taken or have already been taken in each Member State to implement the Council Recommendation on strengthening social dialogue in the European Union (C/2023/1389).

Directive (EU) 2022/2041 on adequate minimum wages in the EU requires Member States with a low collective bargaining coverage rate, such as Estonia, to establish by the end of 2025 an action plan to promote collective bargaining, with a timeline and concrete measures to gradually increase this rate. The Commission will analyse the data and information transmitted by the concerned Member States in the action plans.

Leiad Komisjoni vastuse täisteksti siit: Reply to ETUC.

TÜAÜ loodab, et Euroopa Liidust on taaskord kasu Eesti inimeste töötingimuste parandamisel. Pragu kehtiv töölepingu seadus jätab töötaja praktiliselt igasuguse kaitseta, võrreldes Lääne-Euroopa maadega. TLS muutmise järel halveneks töötajate olukord veelgi. Teisalt Eesti seadusandlus ametiühingusse kuuluvust mitte ei soosi, vaid hoopis pigem demotiveerib. Siit tuleneb nokk-kinni-saba-kinni olukord, kus ametiühingud on nõrgad, sest seadusandlus on üles ehitatud nii, et hoida ametiühinguid nõrgana; kuna ametiühingud on nõrgad, siis ei suuda nad nõuda seaduste ametiühingusõbralikumaks muutmist.