Tallinnas ja Tartus algusega kell 9.30 toimuvad avalikud koosolekud on rahumeelsed ning kutsuvad üles koostööle. Koosolekutel võtavad teiste seas sõna Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu ning erinevate erakondade fraktsioonide esindajad. Avalikule koosolekule ootame (üli)õpilasi, õppejõude, õpetajaid ja kõiki teisi kvaliteetse kõrghariduse toetajaid. Koosolekud (algusega 9.30) toimuvad ajal, mil Riigikogus arutab Eesti ülikoolihariduse tulevikku kui riiklikult olulise trähtsusega küsimust ning ülikoolide ja akadeemiliste ametiühingute poolt selgelt väljendatud nõudmisi rahastamise suurendamiseks. Ametiühingute ja üliõpilaste esinduse nõudmiste aluseks on sektoriülene Hariduslepe, mis seab rahastamise eesmärgiks 1,5% + 1,5% (1,5% SKP-st tuleb kasutada ülikoolihariduse riiklikuks rahastamiseks ja veel 1,5% õpetajate palgafondiks). Hariduslepe nüüd leitav ka inglise keeles (Education Agreement).

“Oluline on, et me vaataks ja väärtustaks kogu haridussektorit tervikuna, sest iga osa on oluline: nii alusharidus, põhi- ja keskharidus kui ka kutseharidus ning kõrgharidus. Me peame jõudma olukorrani, mis on sätestatud haridusleppes: 1,5 protsenti SKTst kõrgharidusse ja 1,5 protsenti SKTst õpetajate palgafondi – ainult nii saame tagada tasuta eestikeelse ning kvaliteetse hariduse jätkumise Eestis.” (Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri)

“Kõrghariduse rahastamise tase on jõudnud seisu, kus uute investeeringuteta toimub vaid kvaliteedi langus. Tudengite toetuste ja stipendiumide kättesaadavus on aga riiklikult oluline küsimus, sest need võimaldavad kõrgharidust omandada kõigil neil, kes on selleks akadeemiliselt võimekad, ning keegi ei pea haridusteed pooleli jätma kehva majandusliku olukorra tõttu,” põhjendab avaliku koosoleku vajalikkust Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht ning tudeng Marcus Ehasoo.

https://haridus.postimees.ee/7402759/hariduse-rahastamise-arutelu-riigikogus-saadavad-avalikud-koosolekud