Üliõpilased kirjutasid “Müürilehes”, et on raske leida halvemat sihtgruppi, kellelt raha nõuda. Eurostudenti 2017. aasta üliõpilaste uuringu järgi oli 60% tudengite sissetulek alla 440 euro ehk nad elasid tolle aja ekvivalentnetosissetulekut (469 eurot) arvestades suhtelises vaesuses ning veidi vähem kui 20% neist absoluutses vaesuses (elatudes vähem kui 200 eurost). 

Tegemist on tudengite kirjutatud artikliga 2019. aasta suve lõpust, mis muuhulgas avab huvitavalt tasulisele kõrgharidusele ülemineku idee kujunemis- ja läbisurumislugu Tartu Ülikoolis.

Esimene samm tudengite vastu astuti möödunud sügisel, kui Tartu Ülikooli nõukogu andis suunise suurendada erarahastuse osakaalu ülikooli eelarves ning seeläbi kärpida nii palju tasuta kohti, kui on õiguslikult võimalik. Järgmine etapp käivitus 17. aprilli arengukavaseminaril „Kes ja kuidas peaks õppe eest tasuma?”. Aruteluga jõuti tulemuseni, et maksma peaks tudeng ja tasuta kõrgharidusest tuleks üldse loobuda. Üliõpilasesindajad suutsid küll tagada, et seda punkti ülikooli arengukavasse ei lisata, ent kuuldavasti soovib rektoraat siduda selle endiselt arengukava rakendusplaaniga. Viimane tormile eelnenud samm oli TÜ arengukonverents „Rahvusülikool 100”, mis arenes kiiresti tasulise kõrghariduse kõlakojaks; virtuaalsest arutelukeskkonnast eemaldati tudengite protestihüüded ja vastuväited ning üliõpilaste „esindajana” kutsuti rääkima üks tasulise kõrghariduse suuvooder, kellel polnud üliõpilasesindusega mingit pistmist.

Selle hoovõtu tulemusi võib nüüd selgelt näha. Artikli kirjutamise nädalal täitus meedia kümnete vastavasisuliste arvamusartiklitega. Otsa tegi lahti Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, kes avaldas sel teemal arvamuslugusid, andis samas vaimus intervjuusid ning püüdis kuuldavasti mobiliseerida ka teisi kõrgkoole ühisrindeks, et kõik üliõpilased peaksid maksma vähemalt 1000 eurot õppemaksu aastas. Sellega oli alanud rünnak tudengite vastu.

Loe lähemalt Müürilehest!