Ülikoolide akadeemilised ja mitteakadeemilised töötajad toetavad õpetajate palganõudmisi, sest haridussüsteem on tervik. Samuti sõnamurdlikkus ühe suhtes näitab, et ka teistele antud sõna murdmine võib tulevikus juhtuda. Akadeemiale antud lubadused (hoida teadusrahastust ja suurendada kõrgharidusrahastust) olid sügisel riigieelarve koostamise käigus löögi all, kuid pääsesid kärpekääridest.

TÜ Ametiühingu esinaise Ruth Tammeoru kõne Tartu Raekoja platsil on ära toodud allpool. TÜAÜ sai sõna teisena vahetult pärast streigi ja meelavalduse korraldaja Eesti Haridustöötajate Liidu pöördumist, mis kinnitab haridussektori ühtsust:

KÕNE Õpetajate palganõudmiste toetuseks 24.01.24. Tartus Raekoja platsil. 

Ruth Tammeorg 

TÜ Ametiühing 

Ilmselt on kõigil oma kooliaega meenutades silme ees mõned  eredad isiksused ja oma tööd tõelise pühendumusega teinud  õpetajad, kes ei lähe meelest ja kui mõnikord mõtleme, miks me just ühes või teises töövaldkonnas edu saavutasime, mõistame, et selle valiku tegimegi oma kooliõpetaja mõjul. 

 

Selleks, et missioonitundega inimesi koolis JA ÜLIKOOLIS edaspidigi jätkuks, ei ole tark püüda haridusvaldkonna arvel riigi kulusid kärpida. See tuleb ühiskonnale bumerangina valusalt tagasi, avaldudes rumalates poliitilistes otsustes ja majandusliku konkurentsivõime languses. 

Nõudmised õpetajatele on suured – kasvatada ja õpetada noori nii, et nad viivad Eesti elu edasi, on rahul oma eluga, suudavad seada eesmärke ja need saavutada, olla sihikindlad, SÕNAPIDAJAD, EETILISED, hoida  oma peret, kodu ja kodumaad, teha hästi oma tööd, kaitsta Loodust. 

Väga suur tänu õpetajatele kogu selle suure ja tänuväärse panuse eest, ka selle eest, et nad valmistavad noori ette ülikooli astumiseks.

Nõudmised õppejõududele, akadeemilistele töötajatele ei ole väiksemad. Õppejõududel on tarvis õpetada üliõpilasi nii, et neist kasvaksid uued teadlased, Eesti ja maailma intelligents, arstid, õpetajad, juristid, majandusteadlased, ökoloogid, geneetikud, semiootikud, ajaloolased, matemaatikud, keemikud, füüsikud, IT-spetsialistid jne.  

 

Nii õpetajad kui õpetajate õpetajad väärivad korralikku palka Eestis kehtiva Töölepingu seaduse alusel, kus on sätestatud 5-päevane töönädal, kusjuures eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.

Seega, korralik palk EI PEA OLEMA VÄLJA TEENITUD ületunnitööga ja seetõttu stressis olekuga. 

 

Kuidas saab olla nii, et see, mis madalamapalgalisi aitab toime tulla, nagu tasuta sõit maakonnaliinidel, võetakse ära, lisaks tõstetakse inimestele suunatud maksusid, elektrihinnad on kõrgemad kui meist palju rikkamates Skandinaaviamaades, AGA samas päästjate palku ei tõsteta, õpetajatele antud lubadusi ei täideta JA ometi ministeeriumides makstakse preemiaid?  

 

Eesti vajab tasakaalustatud arengut Eesti inimeste heaolu ja ühiskonna kestlikkuse nimel! See tähendab sotsiaalset vastutustunnet ja ühiskonna heategijate – õpetajate, õpetajate õpetajate, teadlaste, päästjate, arstide ja teiste ühiskonna teenijate väärtustamist! 

Kui küsida, kus on need Eesti riigi katteallikad õpetajatele antud palgalubaduse täitmiseks, siis ajakirjanduses on viidatud mitmetele võimalustele: 

• kõigi ministeeriumide kokkuhoiu võimalustele –  kui on raske aeg, siis jätta preemiad maksmata 
• suurpankade ülikasumid, mis lähevad Eestist välja – 2023. aasta pealt viiakse pankade kasumina Eestist välja pea miljard eurot ning see on õpetajate palkadeks vaja minevast kümnest miljonist sada korda suurem summa. 
• riigiettevõtte Eesti Energia üliheast aastatulust – sellesse on kõik Eesti elanikud panustanud läbi kõrgete elektrihindade maksmise 
• samuti võib paremate aegadeni pausile panna mõned suurinvesteeringud. 

 

SUURIM VALITSUSVASTUTUST KANDEV ERAKOND LUBAS ENNE VALIMISI ÕPETAJATELE PALKA 120% EESTI KESKMISEST, TEISED KOALITSIOONIERAKONNAD SELLEST VEEL ENAM.  

EESTI KULTUURIRUUMIS ON SÕNAPIDAMIST ALATI AU SEES PEETUD, SEE ON RIIGIMEHELIK, SEE ON ENESEST JA TEISTEST LUGU PIDAV EETILINE KÄITUMINE JA SUHTUMINE. OOTAME VALITSUSELT SÕNAPIDAMIST! 

 

• Õpetajate streigi alguse päeval, 22.jaanuaril 2024 korraldas Riigikogu kõrghariduse toetusrühm avaliku arutelu selle üle, kuidas tagada õpetajate järelkasv. Täname toetusrühma ja selle juhti Margit Sutropi sisuka arutelu eest! Arutelu lõpus kõlas mõte, mida ootavad koolidelt tööandjad ja ettevõtjad: 
• Õpetame lapsi vastutama! 
• Õpetame õpetajaid vastutama! 
• Õpetame koolijuhte vastutama! 

Valitsusjuhid, vastutus kujunenud situatsioonis lahendus leida on teil! Haridus ei ole kokkuhoiukoht! 

Õpetajate ja õppejõudude palgad ja töökoormus korda! 

Eesti vajab Hariduslepet!  

1.5% SKP-st õpetajatele ja 1.5% SKP-st kõrgharidusse  – õpetajate õpetajatele!