17. jaanuaril kohtusid haridusleppe sõlminud organisatsioonide esindajad president Alar Karisega. Akadeemiliste ametiühingute nimel osales professor Daniele Monticelli, üliõpilasi esindas EÜL juht Marcus Ehasoo ja õpetajaid Reemo Voltri. President kutsus kohtumisele ka Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esindajad (2 esindajat, üks kummastki võimuerakonnast).

Tegemist oli väga konstruktivse kohtumisega ja osapooled (president, haridusleppe sõlminud organisatsioonide esindajad, Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esindajad) olid üsna ühel meelel selles, et:

• on vaja käsitleda kogu haridusvaldkonda ühe tervikuna
• riiklik rahastus peab lähiajal jõuliselt ja kiiresti kasvama
• rahastamine tuleks siduda, nii nagu teaduse puhul, SKT’ga, et tulevikus ei jääks haridusrahastus enam maha Eesti majanduse ja palkade kasvust.
• ideaalne kõrghariduse rahastus peaks olema 1,5% SKTst, nii nagu see on Põhjamaades (Eestis on see kahjuks hetkel 1% juures ja riigi eelarve strateegias see pigem langeb kui kasvab)

President toetas ka põhimõtet, et kõige parem viis saavutada mainitud eesmärke oleks laiapõhjaline ja erakondadeülene hariduslepe, mille võiks sõlmida enne järgmisi Riigikogu valimisi.

Hetkel on siiski vaja ka kohest kõrghariduse tegevustoetuse tõusu, mis veidi leevendaks hädaolukorda ülikoolides. Akadeemiliste töötajate ja tudengite esindajatena oleme seisukohal, et ülikoolid ei tohiks HTM-iga uusi halduslepingud allkirjastada seni, kuni valitsus ei ole teinud rahastuse tõusu osas selgeid otsused.

Oluline on nüüd, et me kõik panustame (organisatsioonidena ja üksikisikutena) kõrghariduse rahastuse teema aktuaalsena hoidmisesse!

(Akadeemiliste ametiühingute nimel TLÜ ametiühingu juhatuse liige professor Daniele Monticelli)

Vaata ka kajastust Facebookis:

Alar Karis

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL)

Loe ka uudist ERR-is:

Ülikoolid lisaraha saamata uutele halduslepingutele alla ei kirjuta