Karl Lembit Laane, TÜ üliõpilaskonna endine aseesimees, kirjutab UT ajakirjas, kuidas ületöötamine ei ole mitte ainult akadeemiliste töötajate (teadlased ja õppejõud) probleem, vaid üle töötavad ka üliõpilased.

Allpool 3 tsitaati ülalmainitud artiklist:

Olen sama uuringuga varemgi tutvunud ning tean, et kogunisti 48% töötavatest tudengitest töötasid õppimise kõrvalt 40 tundi või enam ja 82% 20 tundi või enam, samas kui täiskoormuse korral peaks ametlikult õppima koguni 40 tundi nädalas.

Järgmine tsitaat pärineb ühe professori atesteerimisülevaatest ajast, mil olin veel Tartu Ülikooli akadeemilise komisjoni liige. „Perioodil 2014–2018 on minu töökoormus tüüpiliselt 70–80 tundi nädalas. Paraku on see praegusel ajal Tartu Ülikoolis ja Eesti Vabariigi teaduses edukas olemise (miinimum)hinnaks … Viimased kolm aastat on olukord olnud eriti masendav … aasta kohta [on] vabu päevi nii kolme nädala jagu (sh aastavahetus, lihavõtted, jõulud ning puhkused). Seega umbes 345 [töö]päeva aastas, keskmiselt 10 tundi päevas … ehk siis kahekordne normaalkoormus (1720 tundi aastas) ja kaugelt üle Eesti Vabariigi seadusest tuleneva piiri.“

Hannah Arendti sõnul kirjeldas Hobbes oma ideega loomuseisundist just sellist kodanlikku ühiskonda, milles konkurents võimu ja ressursside pärast koos igasuguse ühtekuuluvustunde puudumisega oma kaasinimese suhtes muutiski selle kõigi sõjaks kõigi vastu. „… igaüht hinnatakse tema väärtuse või väärivuse …[,] tema hinna järgi …[,] inimese ja inimese vahel pole vendlust ega vastutust … [ning] need, kel pole õnne või edu, eemaldatakse konkurentsist, mis on ühiskonna kese … Head käekäiku samastatakse auga ning halba õnne häbiga … Erinevus kerjuse ja kurjategija vahel kaob – mõlemad seisavad väljaspool ühiskonda.“