Sander Vaikma, energeetikatöötajate ametiühingute liidu esimees, kirjutab Õhtulehes, miks töölepingu seaduse muutmine selliselt, nagu seda pragu teha tahetakse, on Eesti inimestele kahjulik:

Teisipäeva läheb riigikogus esimesele lugemisele töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mis oma sisult peaks tähendama seadusliku võimaluse loomist töösuhete paindlikumaks muutmiseks. Selles on aga põhimõtteline vahe, kas töösuhted muudetakse turvaliselt paindlikumaks või painutatakse töötajate turvalisust.

Paarkümmend aastat tagasi ilmus Euroopa Liidu tööpoliitikasse uus mõiste – turvaline paindlikkus (flexicurity). Selle all mõisteti ametlikult töösuhete muutmist paindlikumaks, säilitades töötajate jaoks turvalisuse, sh sotsiaalsed garantiid. Euroopa riikides, kus kollektiivlepingutega on hõlmatud tunduvalt rohkem töötajaid kui Eestis, võeti see algatus vastu rahuliku üksmeelega. Nii Euroopa tasandi ametiühingud kui tööandjad said mõistest aru ühtmoodi: see tähendab turvalist paindlikkust. Paindlikkus töösuhetes lepitakse kokku kollektiivläbirääkimistel ning fikseeritakse kollektiivlepingus.

Loe arvamusartiklit siin.