11. aprill 2023  |   

Foto: Pixabay.com

Tartu Ülikooli rektorikandidaatide professor Toomas Asseri, professor Raul Eametsa ja professor Jaak Vilo valimisplatvormides on käsitletud akadeemiliste töötajate ametikohakindluse teemat. Sellest lähtudes esitas Tartu Ülikooli Ametiühing rektorikandidaatidele järgnvad kaks küsimust, millele ootame vastuseid lähiajal:
 
1.
1.1. Professor Toomas Asser, täname, et olete oma valimisplatvormis toonud välja eesmärgi töötada väärika palgataseme saavutamise ja tervikliku akadeemilise karjäärimudeli elluviimise nimel, et tagada ametikohakindlus. Professor Raul Eamets pakub oma valimisplatvormis, et ülikooli eesmärk võiks olla liikuda 50% püsirahastuse ja 50% konkurentsirahastuse suunas, mis looks teadlastele töökohakindluse. Mis Teie sellest eesmärgist arvate?
Millised konkreetsed sammud projektisõltuvuse vähendamiseks ja akadeemiliste töötajate ametikohakindluse tagamiseks võtate Teie ette Tartu Ülikooli rektoriks saades?
 
1.2. Professor Raul Eamets, täname, et toote oma valimisplatvormis välja, et ülikooli eesmärk võiks olla liikuda 50% püsirahastuse ja 50% konkurentsirahastuse suunas, mis loob teadlastele töökohakindluse. 
Millised konkreetsed sammud projektisõltuvuse vähendamiseks ja akadeemiliste töötajate ametikohakindluse tagamiseks võtate Teie ette Tartu Ülikooli rektoriks saades?
 
1.3. Professor Jaak Vilo, täname, et oma valimisplatvormis toote välja, et palgakindlus on oluline mure liigselt projektide suunas kaldus ülikoolis ja et üksused saavad aidata kaasa arengut toetava tasustamise ja töökohakindluse küsimustes. 
Teatavasti on ülikooli instituutide võimalused erinevad. Milline on Teie lahendus, et igas Tartu Ülikooli instituudis on olemas akadeemiliste töötajate töökohakindlus?
Millised konkreetsed sammud projektisõltuvuse vähendamiseks ja akadeemiliste töötajate ametikohakindluse tagamiseks võtate Teie ette Tartu Ülikooli rektoriks saades?
 
2. Eesti akadeemilised ametiühingud, haridustöötajate, üliõpilas- ja õpilasesindused on allkirjastanud Haridusleppe, mille kohaselt peab kogu Eesti haridussüsteemi arendama ühtselt ja nii kõrghariduse riigipoolne rahastamine kui ka üldhariduse õpetajate palgafondi rahastamine peab olema 1,5% sisemajanduse koguproduktist. 
Haridusleppele on alla kirjutanud: Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.
Hariduslepet toetavad: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Keele Instituut, Eesti Õpetajate Liit, Kõrgem Kunstikool Pallase Üliõpilasesindus, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Viljandimaa Haridustöötajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised.
Ootame Haridusleppega liituma kõiki Eesti ülikoole. Küsime, kas Teie juhitud Tartu Ülikool liitub Haridusleppega?