Tartu Ülikooli Ametiühingu seisukoht Tartu Ülikooli palgaeeskirja kooskõlastamise käigus oli järgmine:

Tunnustame Tartu Ülikooli palkade miinimummäärade tõstmise eest. Samas soovime teada, kuidas palkade miinimummäärade tõus mõjub ülikooli erinevate üksuste töötajaskonna jätkusuutlikkusele. Kui üksuse eelarve palgatõusu välja ei kannata ja inimesi tuleb koondada, siis olemasolevad inimesed peavad suuremamahulise töö ära tegema. Sellisel viisil tuleb teha õppetöö kvaliteedis vähehaaval ja märkamatult järjest enam järeleandmisi; samuti tõstab see töötajate tööstressi taset.

Millised struktuuriüksused on võimelised miinimummäärasid niimoodi tõstma, et seal ei vähendata töötajate koormust või kui see pole juhi jaoks sobiv, siis ei koondata inimesi – kuna vastasel korral läheb personalikulude eelarve miinusesse? Miinimumpalkade tõstmine võib survestada ka seda, et inimestele, kelle kvalifikatsioon vastab suuremat kvalifikatsiooni eeldavale ametikohale, seda ametikohta ei pakuta, kuna suuremat palgakatet pole. Seega oleme olukorras, kus isegi doktorikraad võib osutuda ülikoolis mitte väärtustatuks.

Millised üksused satuvad raskustesse palkade miinimummäärade tõstmisel? Milline on ülikooli majanduslik strateegia, et säilitada ja arendada KOGU TARTU ÜLIKOOLI töötajaskonda, SH EELARVELISTES RASKUSTES OLEVAID STRUKTUURIÜKSUSI? Võiks kaaluda vahendite leidmist palkadeks ja nende tõstmiseks eeskätt infrastruktuuri arendamise külmutamisest teatud ajaks. Peame kohasemaks eelistada investeeringutele taristusse investeeringuid töötajate palkadesse, samuti nende töögruppide toetamiseks, kes projektirahastust ei ole saanud.