Foto: novaator.err.ee

Tartu Ülikooli Ametiühing on oodatud järgmistele kohtumistele ülikooli allasutustes, et pidada nõu kõrghariduse ja teaduse rahastamise, töökohakindluse ja akadeemilise vabaduse ning tööga seotud probleemide üle, tutvustada TÜ Ametiühingut ja kutsuda uusi liikmeid.

Praegu on kokku lepitud järgmised kohtumised.

  • TÜ Maailma keelte ja kultuuride kolledži üldkoosolekul 20. septembril algusega kell 10.15 Ülikooli 18-139.
  • Kultuuriteaduste instituudi nõukogu koosolekul 25. septembril kell 16 Ülikooli 16-102.
  • Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi üldkoosolekul 27. septembril kell 16 Jakobi 2-438.

Varem on ametiühingu ja ülikooli töötajate vahelised kohtumised toimunud Füüsika instituudis, hambaarstiteaduste instituudis ning on tehtud visiite õppehoonetesse, kus võeti ametiühingut hästi vastu ja avaldati oma poolehoidu seoses tegevusega sektori rahastuse tõstmiseks. Probleemideks, mida sageli välja toodi on suur sõltuvus projektidest, ebakindlus tuleviku suhtes, samuti käsunduslepingute sõlmimine töölepingu tähenduses ja asemel. Küsiti ka, kuidas me saame ametiühingut aidata ja vastuseks on muidugi see, et astuda TÜ Ametiühingu liikmeks.

Vaja on tugevaid suure liikmesusega ametiühinguid, kes on sektori tasandil koondunud. Ainult siis on võimalik tekitada olukord, kus akadeemia muresid ei saa ignoreerida ja nõudmisi tuleb arvestada. Vaja on tegutseda sektori tasandil, sest rahastus tuleb esmajärjekorras riigilt, aga tõhus sektori tasandi surve on võimalik vaid tugevate liikmerohkete ametiühingute olemasolul ülikoolides.

Palka, stabiilsust ja akadeemilist vabadust! Selle nimel tuleb aga ise vaeva näha. Kõige esmasem ja ka kõige lihtsam samm on astuda oma ülikooli ametiühingu liikmeks. Kevadsuvel liituski TÜ Ametiühinguga mitmeid uusi liikmeid erinevatest TÜ allasutustest.

KUTSUME ÜLES LIITUMA TARTU ÜLIKOOLI AMETIÜHINGUGA KÕIKI TÖÖTAJAID, ERITI NEID, KES TÖÖTAVAD ÜLIKOOLIS TÖÖLEPINGU TÄHENDUSES TÖÖVÕTU- VÕI KÄSUNDUSLEPINGU ASEMEL.

Teema ilmestamiseks lõik TÜ töötaja kirjast:

Minu mure on see, et mul on olnud TÜs kogu aja vältel hästi palju lepinguid. … Staaž katkeb kogu aeg ja seega isegi töötukassa ei maksa korralikult. Käsundusleping on aga väga ebasoodne, sellega ei saa isegi Erasmuse vahetuses osaleda, siseveebi siseneda jne. Rääkimata sellest, mis juhtub, kui haigeks jään? Meie käsunduslepingulised töötajad istume lektoraatides, töötame samamoodi kui töölepingulised, ainult et oleme ilma õigusteta. Samas proovitakse meile aegajalt ka töölepingulisi ülesandeid delegeerida, millest on alati raske kõrvale hoida. Iga lisaülesande kohta ei viitsita ju eraldi lepingut küsida ega vist ei antaks ka. Samas on need lisalepingud niivõrd naeruväärse tasuga, et ei tasugi neid küsida.

Taustaks lõik Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühenduse UNIVERSITAS vastusest Rektorite Nõukogu pöördumisele Ülikoolide kooskõlastatud strateegia kujundamiseks kõrghariduse rahastamisperspektiivi suhtes. 4.09.2019.

Kõrghariduse ja teaduse rahastamise probleem on kogu Tartu Ülikooli töötajaskonda, nii akadeemilist kui mitteakadeemilist personali puudutav. Oleme nõus Tartu Ülikooli Senati seisukohaga, et Rektorite Nõukogu ettepanekute võimalik mõju on ülikoolide jaoks ebasobiv ning ühineme ettepanekuga Rektorite Nõukogule jätkata läbirääkimisi Vabariigi Valitsusega järgmiste seisukohtade alusel:

  • Peame endislet, nagu Tartu Ülikooli senatki, prioriteetseks teadusleppest kinnipidamist ja teaduse avaliku rahastuse kasvu 1%-ni SKP-st.
  • Selle kõrval on tõsiseks mureks tõusnud kõrghariduse rahastamine, mis on viimase kümne aastaga suhtena SKP-sse kahanenud 1,5%-lt 1%-le ja mis senise info kohaselt on järgnevateks aastateks külmutatud. Kui võrrelda seda riigi jõukusega, tähendab see, et kõrghariduse rahastamise kahanemine jätkub.
  • Senise rahastusega ei ole ülikoolidel võimalik kvaliteetse kõrghariduse andmist jätkata. Valitsus peab leidma lisaraha tasuta kõrghariduse ülalpidamiseks ja kasvatama rahastuse uuesti 1,5%-ni SKP-st.

Peame õigeks lähtuda ülikooli tegevuses kõigepealt töötajate, õppejõudude ja teadlaste kui ülikoolide arengut tagavate spetsialistide turvalisusest ning õigustatud ootusest rahulikule ja harmoonilisele töökeskkonnale. See omakorda on eeltingimuseks üliõpilaste haridusele ning haritusele ja akadeemilise järelkasvu olemasolule. Eelneva valgel, ülikoolide ühine strateegia oma tegevuse ümberkorraldamiseks kehtivast finantsperspektiivist lähtudes peaks kesksete eesmärkide seas kajastama ka töötaja heaolu (seni välja pakutud kõrghariduse kvaliteedi säilitamise ja üliõpilaste ees võetud kohustuste tagamise kõrval). Akadeemilise töötaja viletsa olukorra teema on juba toodud avalikkuse teadvusesse ametiühingute ja ENTA ja Eesti Teaduskoja tegevuse läbi. Oleks mõistlik, et ka ülikoolid tõstatavad selle probleemi ja saadavad sellega töötajaskonnale selge signaali, et protestiüritustes kaasa tegemine on ülikoolide poolt “heaks kiidetud”.

Auditoorne töö on õppe põhikomponent. Auditooriumis tekib üliõpilase ja õppejõu vahel sünergia. Auditoorse õppetöö mahu vähendamine vaesestab õppimist ülikoolis. Eesti Vabariigi valitsusel on tarvis mõelda, mida tähendab auditoorse töö vähendamine. Kas Eesti saab endale lubada vähem teadmisi omandavaid rumalamaid üliõpilasi?

Liigne sõltuvus projektidest, nagu see on praegu, on lubamatu. Töötajate jaoks õiglasteks töösuheteks on tarvis, et teadlastel on tagatud baassissetulek, nagu on kirjas ülikoolide üldtöökokkuleppe kavandis. Pool keskmist palka peab olema teadlastele garanteeritud, selle maht on ainult 0,07% SKPst (lähtuvalt statistika andmetest 1800 teadlast ja keskmine palk 1340€). Praegu on paljud akadeemilised töötajad tööl koormusega 0,1, 0,15 või 0,2 kohta – see ei taga mingit stabiilsust ning on tööstressi allikas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.