Arutelus kõlasid järgmised mõtted:

• Kas meil on olemas kokkulepe, millist teadust Eesti üleval peab?
• Küsiti, kas ministeeriumil on ülevaadet, millised töögrupid on pidanud oma töö lõpetama? HTMi vastus oli, et mõned töögrupid on küll kadunud, kuid kui on saadud konkurentsipõhist rahastust, on tekkinud uusi töögruppe. Ja et selliseks analüüsiks on tarvis suuremat ressurssi kui HTMi teadusosakonna koosseis praegu võimaldab.

Arusaamine akadeemiliste töötajate töökohakindluse tõstmise vajadusest on jõudnud ministeeriumisse ja ning kavas on tõsta ülikoolide baasrahastuse osakaalu. Ülikoolide juhtkondadele kahtlemata ei meeldi, et akadeemilised ametiühingud soovivad kindlat osakaalu riiklikust rahastusest palkadeks suunata, viidates ülikoolide autonoomiale ja nii sõnastab oma tagasisides ka ministeerium, unustades selle, et töötajad vajavad stabiilsust, mitte ainult ülikoolid autonoomiat.

***

Töökohakindluse temaatikat puudutas ka akadeemiliste ametiühingute kirjalik tagasisiide TAIKS eelnõule. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) vastus akadeemiliste ametiühingute tagasisidele TAIKS eelnõu kohta kõlab järgmiselt:

Selgitame. Mõistame Akadeemiliste Ametiühingute poolt väljatoodud muret, et suur osa teadus- ja arendustegevuse rahastamisest on projektipõhine ning töötajate kindlustunne on vähene. HTM teeb kõik endast oleneva, et ka majanduskriisi tingimustes tagada põhiinstrumentide rahastamine (baasfinantseerimine, tulevikus tegevustoetus, ja riiklikud uurimistoetused) ning vältida riigipoolse rahastamise vähenemist.

Nagu ka varasemas tagasisides oleme välja toonud, lähtusime eelnõu koostamisel põhimõttest, et teadus- ja arendusasutused on autonoomsed. See tähendab, et asutustel on vabadus korraldada tööd ja juhtimisstruktuuri, jaotada sisemiselt ressursse, hankida vahendeid erasektorist, värvata töötajaid ning määrata tingimusi õppetööks, tagades teadus- ja õpetustegevuse vabaduse. Seaduse väljatöötamise käigus leidsid töörühmad, et seaduses või selle alamaktides ei ole vaja sätestada, kui suur osa tegevustoetusest teadlaste töötasudeks tuleb määrata, kuna see ei ole kooskõlas protsessi algul sõnastatud põhimõttega, et asutuste autonoomiat ei vähendata. Laiapõhjalise kokkuleppeta ei saa me nii olulisi muudatusi teha.

TAIKSi kohaselt on teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide peamine rahastusinstrument asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, mis asendab senist baasfinantseerimist. Seadusega suurendatakse rahastamise stabiilsust, jagades tegevustoetuse baasosaks ja tulemusosaks. See tähendab, et asutustele on tagatud rahastus 70% ulatuses viimaste aastate rahastuse mahu osakaalust. Seega sõltub rahastus senisest vähem asutuse tulemustest erinevate tulemusnäitajate lõikes. Toetus on mõeldud teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks.

Ülikoolid on oma tagasisides rõhutanud asutuste autonoomia põhimõtet ega nõustu mistahes tingimuste kehtestamisega. Akadeemiliste töötajatega seonduvat reguleerib Kõrgharidusseadus (§ 33-36). § 33 lõike 6 kohaselt kehtestab tööandja akadeemilise töötaja ametikohtade karjääriastmed, ametikohtade täitmise tingimused ja korra ning akadeemilistele töötajatele esitatavad nõuded. § 34 lg 4 kohaselt võib tipptasemel akadeemilisele töötajale töökohakindluse tagamiseks tööandja kehtestatud tingimustel ja korras luua tenuuri ehk korralise akadeemilise töötaja püsiva töökohakindlusega ametikoha, mida rahastatakse üldjuhul riigieelarvest eraldatavast stabiilsest rahastusmeetmest. Seega on ka tenuuri töökohtade loomine asutuse enda pädevuses, samuti ka projektitaotluste koostamiseks tehtava töö korraldamine ja koordineerimine.

Asutused on erinevalt lahendanud selle, kuidas nad toetavad teadlasi ja uurimisrühmi, kellel hetkel uurimisgranti ei ole.

Teadlaste järelkasvu kindlustamiseks on 2022. aastal ellu kutsutud doktoriõppereform, mis võimaldab doktorante nooremteaduritena palgata.

Eesti Teadusagentuuri poolt koostatud ülevaate kohaselt on teadus- ja arendusasutused aastatel 2014-2020 kasutanud baasfinantseerimist personalikulude katteks erinevalt. Keskmiselt on asutused personalikuludeks kasutanud 30% baasfinantseerimise vahenditest, kusjuures pooled asutustest on personalikuludeks kasutanud vähemalt poole baasfinantseerimise mahust. Ülikoolid on baasfinantseerimist personalikuludeks kasutanud erinevalt. Näiteks EMTA on aastatel 2014-202 kasutanud baasfinantseerimisest personalikuludeks 94%, samas TTÜ vaid 16%.

Vastavalt Ametiühingute seaduse §-s 17 sätestatule on töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks ametiühingute pädevuses kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega. Vastavalt §-s 18 sätestatule on ametiühingutel õigus pidada töö-, teenistus- ja sotsiaalsetes küsimustes läbirääkimisi tööandjate ja nende ühenduste, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega kollektiiv- ja muude lepingute sõlmimiseks.

Ametiühingute seisukohtadega kooskõlas oli TAIKS eelnõule esitatud TTÜ arvamus, milles TTÜ soovitab lähtuda Teadusleppest. Lühidalt:

…teeme ettepaneku, sarnaselt Soomele, fikseerida TAIKS-is, et riigi panus teadus- ja arendustegevusse on vähemalt 1% SKP-st. 2023. a moodustasid avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele 0,76% SKP-st. Kui institutsionaliseerime nn 1% eesmärgi TAIKS-is, siis näitame ühtlaselt, et täidame endapoolset kohustust ning saame kindlamalt teha ettepanekuid selle kohta, et Euroopa Liidu tasandil tuleks suuremal määral panustada TA-sse ja innovatsiooni…

…Seaduse eelnõus on sätestatud , et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [edaspidi MKM] korraldab äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja 2 arendustegevuse rahastamist riigieelarvest. Haridus- ja Teadusministeerium [edaspidi HTM] on enda vastuses öelnud, et äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse vahendid viiakse HTM-i eelarvest MKM-i eelarvesse. Teeme ettepaneku mitte vähendada HTM-i baasfinantseerimise / tegevustoetuse eelarvet selleks, et suunata see raha MKM-le äriühingutena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste toetamiseks. Oluline oleks tagada, et HTM-i praegune baasfinantseerimise eelarve ei vähene nende vahendite võrra, mis kuluvad MKM-l eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste rahastamiseks. Toetame kindlasti seda, et meie ettevõtted muutuvad teaduspõhisemaks ja suudavad teha tulemuslikumat koostööd teadlastega, kuid leiame, et vahendid eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste toetamiseks tuleb MKM-l leida enda haldusalast…

…Kui lugeda varasemaid TAIKS eelnõu versioone, siis selgub, et ühes versioonis on tehtud ettepanek, et ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest, koordineerib HTM. Teises varasemas versioonis on tehtud ettepanek, et ministeeriumite teadus- ja arendustegevust koordineerib Riigikantselei. Praeguses eelnõus [554 SE] aga ei sisaldu ettepanekut selle kohta, kes võiks koordineerida ministeeriumite teadus- ja arendustegevust. Teeme ettepaneku sätestada seaduses, et ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest, koordineerib Riigikantselei.

Ka Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli poolt esitatud arvamustes toetavad, et teadusrahastust peaks eelkõige koordineerima HTM, mitte MKM.

Küsimusele Riigikantselei teadus- ja arendustegevust  koordineeriva rolli kohta vastas Renno Veinthal, et Riigikantselei ei olnud valmis oma vastutusala laiendama ja seepärast peeti oluliseks riikliku TA-rahastuse haldamine jätta HTMile.

Samuti on akadeemiliste ametiühingute seisukohtadega kooskõlas arvamus Eesti Teaduste Akadeemialt:

Rahastamine. Eesti teadus on sisuliselt kvaliteedilt kõrgel tasemel, kuid teaduse rahastamise projektikesksuse tõttu pole praeguses süsteemis mitte kõigil teadusasutustel võimalik tagada oma tegevuse jätkamist olukorras, kus väga suure projektirahade konkurentsi tingimustes tekib teadusasutusel rahastamise lünk. Sellele on juhtinud tähelepanu ka evalveerimistel osalenud väliseksperdid (viimati TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse puhul). Süsteemselt on katmata nii asutuste toimimiskulud kui ka teadlaste karjäärimudeli loomine ja arendamine. Nii ülikoolide kui ka ülikooliväliste teadusasutuste teadustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine on kujunenud teaduse praeguse rahastussüsteemi üheks suurimaks kitsaskohaks. Seepärast toetame eelnõus kavandatud teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse (tegevustoetuse) loomist. Asutuse tegevustoetus on hästi toiminud ülikoolide puhul kõrgharidusõppe korraldamiseks ja kõrgkooli ülesannete täitmiseks. Selle analoogiline rakendamine teadusasutustele on igati põhjendatud. Küll aga on oluline, et seda ei tehtaks mehhaaniliselt, vaid mudel kohandatakse teadussüsteemi terviklikkust arvestavaks.

Kõik arvamused on kättesaadavad Riigikogu veebilehel (siin) ja HTMi vastused siin.