17. mail toimus Riigikogu kultuurikomisjonis avalik istung, mis keskendus kõrghariduse rahastamise võimalustele ja erinevate rahastamisvalikute mõjudele. Sõna said teiste seas ülikkolide rektorid, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL). EÜLi esimees Marcus Ehasoo alustas oma pöördumist meeldetuletusega, et istungile oli jäetud kustumata akadeemiliste töötajate esindajad.

See, et ametiühingu esindajad (ei sektori esindust ega laiemalt ametiühinguliikumise katusorganisatsioone polnud kohal, samal ajal kui Eesti Tööandjate Liit oli kutsutud), illustreerib kõnekalt Eesti demokraatia seisu ja arusaamist demokraatia alustaladest, milleks on kolmepoolsus – riik, töötajad, tööandjad. Akadeemiliste ametiühingute pöördumine Riigikogu kultuurikomisjoni poole, mis meenutab kolmepoolsust, kui demokraatia ja heaoluriigi alustala ja  kinnitab taaskord üle ametiühingute tungivat soovi olla demokraatlikesse protsessidesse kaastaud, on tervenisti toodud allpool (pdf versioon on leotav siin):

Pöördumine seoses kõrghariduse rahastamise aruteludega Riigikogu
kultuurikomisjonis
23.mai 2022

Lugupeetud Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must

Täname ühiskondlikult olulise diskussiooni edendamise eest kõrghariduse rahastamise teemal. Pöördumisele allakirjutanud soovivad juhtida tähelepanu, et mitmete kõrghariduse küsimustega otseselt seotud huvirühmade, akadeemiliste ametiühingute, avalikule istungile sõna võtma kutsumata jätmine on kahjulik nii diskussiooni kvaliteedile kui kujunevale Eesti demokraatlikule traditsioonile. 17.05.2022 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil sõna saanute nimekiri peegeldab Eesti demokraatia hetkeseisu ja arusaamist demokraatia alustalast – kolmepoolsusest(1). Heaoluriigi (sh Skandinaavia mudeli) alustalaks on kolmepoolne dialoog tööturu ja laiemalt ühiskonna kolme olulise mängija vahel – riik, tööandjad ja töötajad(2) (viimased kaks oma esindusorganisatsioonide kaudu)(3).

1) Õppejõud (akadeemilised ametiühingud). Kuidas on võimalik adekvaatselt arutada kõrghariduse olevikku ja tulevikku ilma õppejõududeta, kellele kogu kõrghariduse andmine esmajoones tugineb.
2) Kuna Eesti Tööandjate Keskliit oli esindatud, oleks pidanud olema esindatud ka ametiühingute katuseorganisatsioon, nt Eesti Ametiühingute Keskliit. On tervitatav, et kuulati ära Eesti tööandjate hääl, aga oleks pidanud sel juhul kuulama ka Eesti töövõtjate arvamust. Tööinimesed on need, kes osalevad elukestvas õppes, tagamaks tarka majandust ja kelle lapsed kõne all olevat haridust lähitulevikus omandama hakkavad. Töötavad inimesed on need, kes kas laste koolitamise kinni peavad maksma või jätma kulud laste enda kanda, seda ka praeguse tasuta kõrghariduse tingimustes. Töötajate esindajate mitte kaasamine räägib laiemalt demokraatia nõrkusest kõrgharidussektoris. Tegemist on probleemiga, mis iseloomustab ka ülikoole, kus töötajatel on nõrga esindusdemokraatia tõttu oma hääle kuuldavaks tegemine raske.

Olukorras, kus inflatsioon on 20% ja palkade ebavõrdsus kasvab, ei saa teha otsuseid ühepoolselt ühiskonna edukama osa vaatepunktist, kui me soovime, et demokraatia kestab. Eesti suurim julgeolekurisk on see, kui Eesti riik ei suuda tagada inimväärset elu Eesti inimestele (suhteline vaesus on Eestis umbes 20%).

Allakirjutanud:
Eesti Maaülikooli Ametiühing
Tartu Ülikooli Ametiühing
Tallinna Ülikooli Ametiühing
Tallinna Tehnikakõrgkooli Ametiühing
Eesti Keele Instituudi Ametiühing
Eesti Ametiühingute Keskliit

(1) https://www.ilo.org/global/about-the-ilo/who-we-are/tripartite-constituents/lang–en/index.htm
(2) Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 sätestab muuhulgas töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse
kuulumise ja oma huvide eest seismise
(3) https://www.norway.no/en/missions/eu/about-the-mission/news-events-statements/news2/tripartism-model/
(4) https://majandus.postimees.ee/7261813/graafik-karm-tode-palgad-kasvavad-aga-ebavordsussuureneb?fbclid=IwAR0zKM0g47xSxC7lgbvKbqvMdb7w-7eIgdrXM5YgBVtaMkFen7fMs3-zxB4