21. november 2025  |   

17. novembril Toompeal Riigikogu ees peetud meeleavaldusest, mille korraldas Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL). Kuigi proteste kuulda ei võetud ja eelnõu võeti täna vastu, oli meeleavaldus vajalik, et näidata ametiühingute ühtsust ja meelsust. 
Tänases ERR uudises on öeldud “Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Arhipov ütles riigikogus, et see muudatus ei suurenda töötajate iseseisvust ega võimalusi, vaid annab tööandjale võimaluse otsustada, millal ja kui palju ta tööd pakub, jättes riskid töötaja kanda.
“Töötaja on nagu valveolekus ja mitte enda soovist, vaid sunnitult,” sõnas Arhipov ja tõi välja, et seadusemuudatust on kritiseerinud ka mitmed ametiühingud, kelle hinnangul see vähendab turvatunnet ja suurendab ebakindlust. 
Ka märkis Arhipov, et töötajate organisatsioone pole kuulda võetud, arutelud on olnud pealiskaudsed ja sisuline kriitika jäänud kõrvale.” https://www.err.ee/1609862052/riigikogu-vottis-vastu-paindlikku-tooaega-lubava-seadusemuudatuse
 
Meeleavaldusel rääkis EAKLi juht Kaia Vask üksikasjalikult, mis toimub töötajate turvatundega, kui Töölepingu seadus peaks vastu võetama. Kui ikka kuupalk on 266 eurot, mis selle muudatuse tagajärjel on võimalik töötajale maksta, siis turvatundest on asi kaugel.
 
Ülikoolides on niigi palju ebakindlust seoses sõltuvusega projektidest, uus seadus annab aga tööandjale veel vabamad käed töötajatega muutuvtunni lepinguid sõlmida.
Tartu Ülikooli Ametiühing on teema tõstatanud varasemas suhtluses Tartu Ülikooliga ja TÜ kinnitab: “Tartu Ülikoolil ei ole kindlasti plaanis kõikide töötajatega selliseid kokkuleppeid sõlmida, vastupidi – selle võimaluse kasutamine saab pigem olema erandlik. Näeme, et seadusemuudatusest oleks abi peamiselt graafikuga tööde puhul. Näiteks kinnisvara osakonnas on pidevalt vaja leida valvetöötajatele asendustöötajaid ning selline osaajaga töö võiks sobida inimesele, kes väärtustab töös paindlikkust (nt on seotud ka muude tegevustega) ning täisajaga tööd ei soovi. Sellises olukorras oleks paindliku tööaja kokkulepe igati mõistlik ning see arvestaks nii töötaja vajadusi kui ka tööandja ebaselgust selles osas, kui palju mingil kuul kedagi asendada oleks vaja.”
Loodame, et aja möödudes ei hakata ülikoolides muutuvtunni lepinguid sõlmima. 
 
Meeleavaldusest võtsid osa Tartu Ülikooli Ametiühingu esimees Ruth Tammeorg ja Tallinna Ülikooli (TLÜ) Ametiühingu (TLÜ) esimees Erle Neeme, samuti teised TLÜ Ametiühingu esindajad , kellest Kairit Kall pidas sisuka kõne: töötaja vajab väärtustamist, mitte ekspluateerimist.
Kairit Kall “Kui üldse tööseadusandlust liberaliseerida, siis peaks sellega kaasnema turvavõrgu tugevdamine: tugev töötuskindlustushüvitiste süsteem, et oleks võimalik ilma vaesusesse langemata sobivat töökohta otsida ja ümber/täiendõppe võimalused. Vastasel juhul kasvab meie ühiskonnas kihistumine, ilmajäetus, ebavõrdus ja palgalõhe veelgi.  Igasugune tööturu paindlikkus ei tõsta Eesti konkurentsivõimet, ühiskonna sidusust ega turvalisust, pigem vastupidi. Selleks, et hakata kokku lappima murenevat ühiskonda, ei vaja me rohkem ebakindlust. Oluline on hoopis see, et töötajad tunneksid end väärtustatuna, mitte ekspluateerituna. Ehk oleks aeg õppida üksteist kuulama ja sisukaid kompromisse tegema? Nii, et me ei ohverdaks osasid inimesi tööturul selleks, et keegi suuremaid kasumeid teeniks?” 
Kairit Kalli kõne kogu tekst on kaasas kirja lisas. 
 
Poliitikutest esinesid meeleavaldusel Kalle Grünthal ja Lauri Läänemets, samuti õiguskomisjoni aseesimees Peeter Ernits. Kalle Grünthalil oli väga õige sõnum: töötaja ei saa mitte midagi perega planeerida, kui ta peab ootama tööandjalt võimalust teha tööd.
Peeter Ernits õigustas, et Riigikogu õiguskomisjonis Töölepingu seaduse muudatuste eelnõu arutelul anti sõna ka ametiühingutele, kuigi tegelikult ei antud.
Selle peale hüüti ta maha.
ERRi uudis meeleavalduse kohta on järgmine: Ametiühingud avaldasid meelt muutuvtundidega töölepingute seadustamise vastu https://www.err.ee/1609860447/ametiuhingud-avaldasid-meelt-muutuvtundidega-toolepingute-seadustamise-vastu
“Ametiühingud avaldasid esmaspäeval riigikogu ees meelt kolmapäeval riigikogus kolmandale lugemisele mineva töölepingu seaduse muudatuse vastu. Seaduse muudatus võimaldaks sõlmida muutuvtunni töölepinguid, kus vähemalt kümme tundi nädalas oleks garanteeritud tööaeg ja ülejäänud sõltuks tööandja soovist. Nii väheneks selliste lepingute alusel töötavatel inimestel garanteeritud igakuine töötasu.
Ametiühingute hinnangul tuleks eelnõu vastu võtmata jätta. “Inimeste sissetulek võib väga lühikese ajaga väheneda neli korda. Kui me võtame seaduse minimaalseid tingimusi, siis see võib tähendada mõningatele töötajatele, et nende kuu sissetulek on ainult 266 eurot, mis on alla Eesti elatusmiinimumi. Selline eelnõu, mis ei anna töötajale ühtegi garantiid, mis jätab ta tööandja suva alla, ei peaks saama riigikogu heakskiitu,” lausus ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask.
“Euroopa kogemus näitab selgelt, kuhu sellised tööturumudelid viivad. Need viivad ebastabiilsete sissetulekuteni, nõrga sotsiaalkaitseni ja suurema vaesuseni. Töötajad elavad teadmatuses, kui palju nad järgmisel kuu palka saavad. See pole mitte tulevikutöö, vaid tööturu tagasi viimine 20. sajandi ebakindlusse,” lisas Vask.”
 
Postimehe kajastus Ametiühingud: Eesti pole nii rikas riik, et maksta kinni töötavate inimeste vaesust https://www.postimees.ee/8363377/ametiuhingud-eesti-pole-nii-rikas-riik-et-maksta-kinni-tootavate-inimeste-vaesust